III-1/3-35/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,
- oktoobril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad E.K. süüdistuses ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi ning VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu
- aprilli
- a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta nõukogude-vastaselt meelestatuna tegi katset reeta kodumaa ja põgeneda
- detsembri
- a. öösel Xxxxxxxxx üle Soome lahe omavalmistatud ujumisvahendeid kasutades Soome. Tugeva lainetuse tõttu merel põgenemine ebaõnnestus ja E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt. E.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti
- detsember
- a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K.
- detsembril
- a. Karjala ANSV Ülemkohtu
- detsembri
- a. otsusega mõisteti E.K. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta
- septembril
- a. tegi taas katset ületada ebaseadulikult NSV Liidu-Soome piir Karjala ANSV-s ja põgeneda Soome. E.K. peeti kinni NSV Liidu piirivalve poolt pärast piiri traattõkke ületamist. E.K. väitis, et ta püüdis NSV Liidust põgeneda sellepärast, et talle ei olnud vastuvõetav NSV Liidu ühiskondlik korraldus. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
- september
- a. Kinnipidamiskohast vabanes E.K.
- septembril
- a. E.K. taotleb avalduses kohtuvigade parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Eesti NSV Ülemkohtu
- aprilli
- a. otsusega süüstati E.K. ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi katse eest reeta kodumaa ja põgeneda
- detsembril
- a. NSV Liidust Soome. Kuna NSV Liit ei olnud Eesti Vabariigi kodanikule kodumaaks, ei saanud E.K. seda ka reeta. Tema tegu seondus võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Vastavalt Eesti Vabariigi
- veebruari
- a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg. 1 p. 2 on E.K. loetud talle ENSV KrK §-de 15 ja 62 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Karjala ANSV Ülemkohtu
- detsembri
- a. otsusega süüstati E.K. VNFSV KrK §-de 15 ja 83 järgi tema teistkordse katse eest reeta kodumaa ja põgeneda
- septembril
- a. NSV Liidust Soome. Eesti Vabariigi
- veebruari
- a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg. 1 p. 1 järgi ei loeta isik, kes on süüdi mõistetud VNFSV KrK § 83 alusel, kohtuväliselt rehabiliteerituks. Kuna E.K-le süüksarvatud tegu vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tahtud ülekohtu vastu peetud võitluse eesmärkidele, kuulub ta rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi
- veebruari
- a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõstetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi
- veebruari
- a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Karjala ANSV Ülemkohtu
- detsembri
- a. otsus E.K. süüdimõistmises VNFSV KrK §-de 15 ja 83 lg. 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida E.K. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
- E.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril
- a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe Peeter Vaher
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.