← Eesti

III-1/3-37/95

III-1/3-37/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14 . novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p. 2, 3, ja 195 lg. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Valga Maakohtu

  1. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti M.K. süüdi KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p. 2,3, ja 195 lg. 3 järgi ning teda karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest karistuste osalisel liitmisel vabadusekaotusega 7 aastat poolkinnises vanglas. Kohtuotsusega tunnistati M.K. süüdi selles, et ta varastas
  2. mail 1994.a. Xxxxx maakonna Xxxxxx vallas Xxxxxxxxx vahtkonnast T.K. palke 11 384 krooni väärtuses,
  3. mail 1994.a. röövis ta Xxxxxx H baaris noaga ähvardades A.T.-lt 49 krooni ja dressid väärtusega 180 krooni ning
  4. mail 1994.a. huligaanitses Xxxxxx, ähvardades tänaval alaealisi K.L. ja I.I. noa ja püstolitaolise esemega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. juuni 1995.a. otsusega jäeti Valga Maakohtu
  6. märtsi 1995.a. otsus muutmata. M. K. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. septembri 1995.a. otsusega tühistati Valga Maakohtu
  8. märtsi 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
  9. juuni 1995.a. otsus M.K-le KrK § 141 lg. 2 p. 2,3 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Lõplikuks karistuseks mõisteti M.K-le 4 aastat vabadusekaotust. Süüdimõistetu M.K. kassatsioonkaebus rahuldati, tema kaitsja vandeadvokaat Heia Vuchmanni kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Valga Maakohtu
  10. märtsi 1995.a. otsuse tühistamist M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas. Kuna karistuse mõistmisel ei ole rakendatud KrK § 23 lg. 7 sätteid, on kriminaalasjas ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vee avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on põhjendatud. M.K. mõisteti süüdi KrK §-de 139 lg. 1, 141 lg. 2 p.2,3, ja 195 lg. 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kuna KrK §-s 141 lg. 2 sätestatud kuriteo eest nähakse ette raskema karistusena vabadusekaotus üle 8 aasta, pani M.K. vastavalt KrK §-le 72 lg. 2 toime esimese astme kuriteo. KrK § 23 lg. 7 järgi kannab esimese astme kuriteo toimepannud isik karistust kinnises vanglas. Seetõttu on M.K-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et esimese ja teise astme kohtulahendis karistuse kandmise koha määramisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt KrK §-le 63 p. 3 uue otsuse. Uue kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja käesolevas kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile antud hinnangut. Samuti ei raskenda see süüdimõistetu olukorda, kuna karistuse kandmise koha määramisel ei ole kohtul valikuvabadust. Süüdlase teole kriminaalõigusliku kvalifikatsiooni andmisega lahendab kohus sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse vastavuses KrK § 23 sätetega. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning KrK §-st 23 lg. 7, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  11. Tühistada Valga Maakohtu
  12. märtsi 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. juuni 1995.a. otsus M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas.
  14. Määrata M.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. 3.Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  15. novembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe JüriRätsep Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.