III-1/3-39/95

III-1/3-39/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja M.V. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 107 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.V. mõisteti Tallinna Linnakohtu
2. juuni
3. a. otsusega süüdi ning teda karistati KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi 2 aastase vabadusekaotusega ning § 107 lg. 2 p. 1 järgi 6 aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg. 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga. KrK §-de 41 ja 40 lg. 3 alusel liideti osaliselt kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust noortevanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
4. september 1992.a. Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri 1994.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus M. V-le mõistetud karistuste KrK § 41 alusel liitmise osas. M. V-le loeti lõplikuks karistuseks KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi mõistetud 6 aastat vabadusekaotust noortevanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. xx. xxxxxxxxx xxxx.a.sai M. V. 18 aastaseks ning Tallinna Linnakohtu
6. jaanuari 1995.a. määrusega loeti tema karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigiprokuröri asetäitja F. Saarevet esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Linnakohtu
7. jaanuari 1995.a. määruses. F. Saarevet palub Tallinna Linnakohtu määruse tühistada, kuna see on vastuolus Täitemenetluse seadustiku §-ga 163 lg. 1, mille kohaselt pärast kohtuotsust täisealiseks saanud vabadusekaotusega karistatu viiakse kohtumääruse alusel eelvangistusmajast üle poolkinnisesse vanglasse. Lisaks eeltoodule leiab avaldaja, et linnakohus, kutsumata kohtuistungile süüdimõistetut, Keskvangla esindjat ja prokuröri, rikkus eelnimetatud määrust tehes KrMK §-de 336 lg. 4, 5, 6 ja § 337 sätteid. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas avalduse rahuldamist, tuvastas: KrMK § 336 lg. 4, 5 ja 6 kohaselt kutsutakse kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste otsustamiseks kohtuistungile süüdimõistetu ning ka vastava esildise või taotluse esitaja - käesoleval juhul Keskvangla esindaja. Need küsimused vaadatakse läbi prokuröri osavõtul. Seaduse mõtte kohaselt on eeltoodud isikute osavõtt kohtuistungist obligatoorne. Nagu nähtub aga kriminaalasja materjalidest, ei osalenud ükski neist isikutest Tallinna Linnakohtu
8. jaanuari 1995.a. istungil. Riigikohus käsitab neid menetlusosaliste õiguste rikkumisi kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg. 4 mõttes. Tallinna Linnakohus onoma määruses ebaõigesti kohaldanud kriminaalseaduse sätteid, rakendades M.V suhtes KrK § 23 lg. 7 ettenähtud tingimusi. Tuleb aga silmas pidada, et linnakohus ei mõistnud M.V-le karistust, vaid vaatas KrMK § 336 korras seoses täisealiseks saamisega läbi küsimuse tema üleviimisest ühest vanglaasutusest teise. Sellisel juhtumil tuleb kohaldada Täitemenetluse seadustiku § 163 sätteid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtuotsuste täitmisel tekkivate küsimuste otsustamisel tehtud määrustes esinevad vead on parandatavad AKKS §-s 777 sätestatud korras. Käesoleval juhul on võimalik kohtuviga parandada ilma asja uueks kohtulikuks arutamiseks tagastamata, sest esinevad AKKS § 63 p. 3 ettenähtud tingimused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 39 lg. 4, 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3 ning Täitemenetluse seadustiku §-st 163 lg. 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Linnakohtu
9. jaanuari 1995.a. määrus M.V-le karistuse kandmise koha määramises ja viia ta karistuse edasiseks kandmiseks üle poolkinnisesse vanglasse. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
10. detsembrist 1995.s. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm Herbert Lindmäe Jüri Rätsep Peeter Vaher