III-1/3-42/95

III-1/3-42/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.V. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J.V. mõisteti Saare Maakohtu
3. novembri
4. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 41 järgi osaliselt Saare Maakohtu
5. novembri
6. a. otsusega samasuguste kuritegude eest tingimisi mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. J.V. mõisteti süüdi kahes salajases varguses, millised ta pani kohtuotsuse kohaselt toime üksinda ööl vastu
7. augustit
8. a.: - avas valevõtmega Xxxxxxxxxx kesklinnas pargitud P.K. sõiduauto "Datsun Cherry" ukse ja varastas autost P.K automagnetoola "Sound Barrier", arvuti, helikassette ja raha koguväärtuses 9429 krooni ning M.T. rahakoti väärtusega 45 krooni; - avas Xxxxxxxxxx kesklinnas turuplatsile pargitud T.L. sõiduauto ZAZ - 968 suletud ukse ja varastas autost T.L. helikassette 40 krooni väärtuses ning V.R. automagnetoola "Levis" ja helikasseti, tekitades V.R-le kahju 520 krooni. Maakohtu otsust keegi menetlusosalistest apellatsioonikohtus ei vaidlustanud ning see jõustus
9. detsembril
10. a. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avalduses kohtuvea parandmiseks osundatakse hiljem selgunud asjaoludele ja neid kinnitavatele menetlusdokumentidele, mis on vastuolus Saare Maakohtu otsuse järeldustega.
11. märtsil
12. a. kinnitati süüdistuskokkuvõte ning saadeti Saare Maakohtusse arutamiseks kriminaalasi J.V., J.U., T.K. ja teiste süüdistuses, kus J. V-le on uuesti esitatud süüdistus varguses T.L. sõiduautost ZAZ 968 ööl vastu
13. augustit
14. a., kuid nüüd toimepanduna isikute grupis eelneval kokkuleppel koos J.U. ja T.K. Samas kriminaalasjas on esitatud uuesti süüdistus ka varguses ööl vastu
15. augustit
16. a. P.K. sõiduautost "Datsun Cherry", kuid nüüd J.U. ja T.K-le. Kuigi J.V-le on uues kriminaalasjas esitatud süüdistus kümnes Xxxxxxxxxx linnas
17. a. juulist oktoobrini grupiliselt toimepandud varguses ja kahes autode ärandmises, on avaldaja väidetel tõendeid asjaolude kohta, mis ületavad ka uue süüdistuse mahu. Avaldaja taotleb kohtuvea parandamist Saare Maakohtu
18. novembri
19. a. otsuses, mis väidetult seisneb kriminaalseaduse ebaõiges kohaldamises ja vaidlustatud kriminaalasja saatmist uueks sisuliseks läbivaatamisks samale kohtule teises kohtukooseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi avaldust toetava seisukoha, tuvastas: Kriminaalasja materjalid, mille kontrollimise põhjal mõistis Saare Maakohus oma
20. novembri
21. a. otsusega J.V. süüdi kahes ööl vastu
22. augustiti 1994.a. toimepandud KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos, viitavad olulistele kohtueelse menetlus puudustele. KrMK § 19 lg. 1 kohaselt on menetlust teostavad isikud kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks. Varasema kohtuotsuse järgi (tl. 50-55)
23. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas rea grupilisi vargusi toimepannud J.V. kuulati käsitletavas kriminaalasjas koos oma tookordsete grupikaaslastega üle metoodiliste taotlusteta selgitada üksikasju ilmsete kahtlusaluste võimalike muude kuritegude ja nende omavaheliste suhete kohta. Esinenud kahtlusi tõendab karistatuse õiend, millega on nõutud andmeid nii J.V. kui ta eeldatud kaaslase J.U. valdavalt ühiste varasemate kuritegude kohta. J.U. valdusest saadi asjaosaliste ütluste järgi kätte varastatud automagnetoolad, kuid nende äravõtmine vormistati
24. septembril
25. a. koostatud vormivaba aktiga (tl. 13) J.V. nimele. Kriminaalasjas vormistasid protsessuaalseid dokumente vaheldumisi mitu politseiametnikku. Keegi neist ei märganud vajadust läbiotsimise teostamiseks, mis oleks arvukate kuritegude avastamist võinud oluliselt tõhustada. Kohtueelse menetluse rõhutatud ühekülgsuse tõttu ja süvenemata järelduste aktsepteerimisega on tekkinud kahe paraleelselt uuritud kriminaalasja sisu ja mahu erinevused, kuigi nad käsitlevad samade isikute õigusvastast tegevust samal
26. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas. Põhjalikuma uurimisega uues kriminaalasjas on rõhutatud vaidlustatud kohtulahendi aluseks olnud tõendite ühekülgsust ning viidud kahluse alla Saare Maakohtu
27. novembri
28. a. otsuses sisalduvate õiguslike järelduste täpsus. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 779, 65 lg. 3, kriminaalkolleegium otsustas:
29. Tühistada Saare Maakohtu
30. novembri
31. a. otsus J.V. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule teises kohtukooseisus.
32. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
33. novembril
34. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm Jüri Rätsep