← Eesti

III-1/3-43/95

III-1/3-43/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V.J. süüdistuses ENSV KrK § 139 lg. 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve linna Rahvakohtu
  2. septembri 1988.a. otsusega mõisteti V.J. süüdi ENSV KrK § 139 lg. 4 järgi ning karistati 7 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega koos kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Leningradi linna Kuibõsevi rajooni Rahvakohtu
  3. märtsi 1988.a. otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust erireziimiga parandusliku töö koloonias koos kogu vara konfiskeerimisega.Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  4. oktoobri 1988.a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata. Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Kohtla-Järve linna Rahvakohtu
  5. septembri 1988.a. otsuses. Avalduses taotletakse V. J-le inkrimineeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi ja mõistetud karistuse seadusega vastavusse viimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust, t u v a s t a s: Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi " uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtetamise kohta" § 5 kohaselt kuulub ümberkvalifitseerimisele V. J-le ENSV KrK § 139 lg. 4 järgi inkrimineeritud kuritegu. Sama seaduse § 6 alusel tuleb kvalifitseerimisel välja jätta eriti ohtliku retsidivisti tunnus ning viia karistus vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsiooniga. Karistuse kandmise koht tuleb määrata vastavalt Kriminaalkoodeksi §-le 23 lg.
  6. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sankt-Peterburgi linnakohtu presiidiumi määrusega
  7. juunist 1995.a. on ümberkvalifitseeritud Leningradi linna Kuibõsevi rajooni Rahvakohtu
  8. märtsi 1988.a. otsus V.J. süüdimõistmises. V.J. mõisteti süüdi Vene Föderatsiooni KrK § 144 lg. 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vabadusekaotust ning seda tuleb arvestada karistuse liitmisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg. 3, 777 , 779 ning seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni - kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dest 5 ja 6, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  9. Tühistada Kohtla-Järve linna Rahvakohtu
  10. septembri 1988.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
  11. oktoobri 1988.a. määrus V.J-le süüksarvatud kuriteo kvalifitseerimise osas.
  12. Kvalifitseerida V.J. poolt toimepandud kuritegu KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi ning mõista karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liita mõistetud karistusele osaliselt Leningradi linna Kuibõsevi rajooni Rahvakohtu
  13. märtsi 1988.a. ümberkvalifitseeritud otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks lugeda 8 aastat vabadusekaotust ilma vara konfiskeerimiseta kinnises vanglas.
  14. Prokuröri avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  15. novembril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.