KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel III-1/3-45/95 Tartus
- novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja Vjatseslav Ivanovi süüdistuses KrK §-de 195 lg. 3; 140 lg. 2 p. 1, 2; 207 lg. 1, ja 172 lg. 1 järgi ning E.T., S.Z. ja S.P. süüdistuses KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kohtla-Järve Linnakohtu
- märtsi 1995.a. otsusega tunnistati Vjatseslav Ivanov süüdi ja teda karistati kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel kaheaastase ja kuuekuuse vabadusekaotusega kinnises vanglas. Nimetatud otsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri 1995.a. otsusega, millega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu otsus V.Ivanovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et linnakohus ei täitnud KrK § 41 nõudeid ja on jätnud liitmata eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse. Apellatsiooni korras vaadati kriminaalasi läbi kohtualuse kaebuse alusel. Seetõttu ei saanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ilma kohtualuse olukorda raskendamata linnakohtu otsust tühistada. Kohtla-Järve Linnakohtu
- märtsi 1995.a. otsuse peale esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Riigiprokuratuuri prokurör Sergei Gaponenko, kes taotleb kohtuotsuse muutmist ja kriminaalasja tagastamist linnakohtule. Taotlust põhistatakse asjaoluga, et Kohtla-Järve Linnakohus jättis V.Ivanovile mõistmata karistuse kohtuotsuste kogumi järgi. Taotluse kohaselt on jäänud liitmata Kohtla -Järve Linnakohtu
- jaanuaril 1994.a. otsusega mõistetud karistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes toetas esitatud taotlust, tuvastas: Kohtla-Järve Linnakohus, mõistes
- märtsil 1995.a. Vjatseslav Ivanovile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust, jättis täitmata KrK §-s 47 lg. 5 sätestatud nõude. V.Ivanov oli eelnevalt karistatud Võru Maakohtu
- jaanuari 1994.a. otsusega KrK § 195 lg. 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga. Katseajal pani ta toime uue tahtliku kuriteo, mille eest Kohtla-Järve Linnakohus mõistis talle vabadusekaotusliku karistuse. Süüdimõistetule, kes paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistetakse karistus vastavalt KrK § 41 sätetele. Lõpliku karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi on kohtud kohustatud liitma viimasele kohtuotsusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandamata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt. Prokuröri avalduses taotletakse Kohtla-Järve Linnakohtu
- märtsi 1995.a. otsuse tühistamist seetõttu, et liitmata on jäänud Kohtla-Järve Linnakohtu 10.jaanuari 1994.a. otsusega V. Ivanovile mõistetud karistus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et V.Ivanovile oleks Kohtla-Järve Linnakohus
- jaanuaril 1994.a. karistust mõistnud, mistõttu prokuröri avaldus ei tugine tuvastatud faktilistele asjaoludele. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada, et viga linnakohtu otsuses on võimalik parandada siis kui tühistatakse ka ringkonnakohtu otsus, millega linnakohtu otsus jõustus. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri 1995.a. otsuse tühistamiseks pole Riigikohtule taotlust esitatud. KohtlaJärve Linnakohtu poolt KrK §-de 41 ja 47 lg. 5 sätete kohaldamata jätmine on aga parandatav KrMK § 335 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 2, 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Jätta Kohtla-Järve Linnakohtu
- märtsi 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri 1995.a. otsus Vjatseslav Ivanovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. 2.Prokuröri avaldus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
- novembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed : Lea Kalm Herbert Lindmäe
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.