III-1/3-47/95

III-1/3-47/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.T. süüdistuses VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN
3. juuli
4. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Keila jsk. rahvakohtu
5. novembri
6. a. otsusega mõisteti V.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN
7. juuli
8. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat. Kohtuotsuse järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et tema mobiliseerituna
9. a. Xxxxxxx-Xxxxxx xxxxx nr. xx, keeldus pärast kooli lõpetamist
10. a. jaanuarikuus asumast suunamisjärgsele töökohale Ehitusmontaazi nr. 2 Valitsuses. V. T. deserteerus ja asus elama oma vanemate juurde piirivööndis paiknevasse Xxxxxx valda. Ta elas piirivööndis ilma passita ja elukohas sisseregistreerimata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
11. novembri
12. a. määrusega jäeti Keila jsk. rahvakohtu
13. novembri
14. a. otsus muutmata. V. T. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. V. T. karistuse kandmise alguse ajaks loeti
15. november
16. a. Kinnipidamiskohast vabanes V. T.
17. jaanuaril
18. a. V. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL KTK ja RKN
19. juuli
20. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Vastavalt Eesti Vabariigi
21. veebruari
22. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § - le 2 lg. 1 p. 1 on V. T. loetud talle VNFSV KrK § 594 lg. 1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks. Ilma loata NSV Liidu piirivööndis oma vanemate juures elamine seondus kõrvalehoidumisega sundtööst. Sundtöö keeld on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, mis on talletatud Rooma
23. novembri
24. a. konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 4) ja on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Sellest tulenevalt on sundtööst kõrvalehoidumisel elamine piirvööndis käsitatav okupatsioonireziimile passiivse vastupanu osutamisena võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Seetõttu kuulub V. T. rehabiliteerimisele talle NSVL KTK ja RKN
25. juuli
26. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 alusel süüksarvatud teos rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi
27. veebruari
28. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi
29. veebruari
30. a. seaduse "Kohtuväliset represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
31. Tühistada Keila jsk. rahvakohtu
32. novembri
33. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
34. novembri
35. a. määrus V.T. süüdimõistmises NSVL KTK ja RKN
36. juuli
37. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida V.T. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
38. V.T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
39. detsembril
40. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe