3-1-1-1-96

3-1-1-1-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sillamäe Linnakohtu
3. mai
4. a. otsusega on A. K. süüdi mõistetud KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samade kuritegude eest mõisteti sama kohtuotsusega süüdi veel A. J. KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga
5. detsembril
6. a. X linnas avalikult varastas M. R.-i käekoti koos selles olnud asjadega kokku 279 krooni väärtuses ja G. L.-lt käekoti ja kilekoti koos asjadega 1046 krooni väärtuses. KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga
7. detsembril
8. a. X linnas noaga ähvardades röövis T. V.-lt 382krooni raha ja
9. detsembril
10. a. S. L.-lt vara ja raha kokku 334 krooni ulatuses. Samas T. V.-lt haigekassa kaardi ja korteriüüri tasumise kviitungite riisumine kvalifitseeriti KrK § 185 lg 2 järgi.
11. detsembril
12. a. tungis A. K. koos A. J.-ga X linnas kallale alaealisele V. J.-le ning pekstes ja noaga ähvardades röövisid kannatanult kitarri, mütsi, jope ja kaelaketi kokku 850 krooni väärtuses. Sillamäe Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses A. K. taotles enda õigeksmõistmist, kuna ta väidetavalt pole osalenud ühegi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel koos A. J.-ga. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. oktoobri
14. a. otsusega jäeti Sillamäe Linnakohtu otsus sisuliselt muutmata ja A. K. apellatsioonkaebus rahuldamata, täpsustati linnakohtu otsust aga A. J. karistuse kandmise aja alguse osas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. K. Ta taotleb Sillamäe Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest ei ole osalenud A. J.-ga kuritegude toimepanemises. Veel leiab kassaator, et Sillamäe Linnakohtu kohtunik R. Minzatov ei uurinud kriminaalasja kohtuistungil objektiivselt ja erapooletult. R. Minzatov osales uurijana A. K. varasemates kriminaalasjades, sanktsioneeris tema vahi alla võtmise käesolevas kriminaalasjas ja kassaator kahtleb tema erapooletuses. Eeltoodu alusel taotles kassaator R. Minzatovi taandamist, kuid Sillamäe Linnakohtus jäeti taotlus rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, milles taotleti kaebuse rahuldamata jätmist leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. oktoobri
16. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kassatsioonkaebuses ei ole A. K. esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Sillamäe Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kummutatud ning seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata toodud põhjendusi. A. K. esitas kirjaliku taotluse enne kohtuistungi toimumist Sillamäe Linnakohtu kohtunik R. Minzatovi taandamiseks ja kordas seda taotlust kohtuistungil
17. mail
18. a. Kohtuniku taandamise küsimuse on otsustanud kohus määrusega
19. mail
20. a. taandatava kohtuniku R. Minzatovi osavõtuta kooskõlas KrMK § 232 sätetega ja leidnud, et kohtuniku taandamiseks puudub alus. Nimetatud määruses puuduvad aga motiivid, miks kohus jättis taanduse rahuldamata ja Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks täiendavalt motiveerida taanduse rahuldamata jätmist. Kohtuniku taandamise üldalused annab KrMK § 20 ja selle kohaselt ei tohi kohtunik kriminaalasja menetlusest osa võtta ja kuulub taandamisele, kui ta isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamise alused sätestab KrMK §
21. Selle kohaselt ei või kriminaalasja arutamisel kuuluda kohtu koosseisu isikud, kes antud kriminaalasjast võtsid osa uurijana. Kohtunik R. Minzatov ei ole uurijana osa võtnud A. K. kriminaalasjast, mida arutati Sillamäe Linnakohtus 2.-
22. mail
23. a. Asjaolu, et R. Minzatov uurijana võttis osa A. K. varasematest kriminaalasjadest 1990.a. ja 1991.a., ei ole taandamise aluseks hilisemas kriminaalasjas. Kohtuniku taandamise aluseks ei ole ka tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamine samas kriminaalasjas. Tõendid selle kohta, et R. Minzatov oleks huvitatud A. K. kriminaalasjast või tekiks kahtlus tema erapooletuses, kriminaalasjas puuduvad ja linnakohtu seisukoht taanduse rahuldamata jätmise kohta on õige. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a. otsus A. K. süüdistusasjas muutmata ja A. K. kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
26. jaanuaril
27. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, erik Kergandberg