3-1-1-5-96

3-1-1-5-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium: koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. S. süüdistuses KrK § 161-1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu S. S., tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. S. esitati eeluurimisel süüdistus selles, et tema töötades Ida-Viru Politseiprefektuuri X osakonna liikluspolitsei inspektorina
2. juulil 1994.a. kella 21.30 paiku X linna piirkonnas, 200-300 meetri kaugusel Tallinn-X maanteest, külavaheteel, kasutas vägivalda N. T. suhtes. Peatanud ametirelvast tulistades mootorrattaga sõitnud N. T., kes oli ületanud selles kohas ettenähtud sõidukiirust, lõi S. S. kannatanut korduvalt rusikaga näkku, pani ta käed raudu ja toimetas X Politseijaoskonda. Politseijaoskonnas lõi S.S. kannatanut veel korduvalt näkku. Peksmise tagajärjel olid N. T. kerged kehavigastused - huul katki, hammas murtud, silmalaug paistes. S. S. süüdistati võimuliialduses KrK § 161-1 järgi. Ida-Viru Maakohus mõistis
3. märtsil 1995.a. S. S. õigeks seoses tema käitumises kuriteo koosseisu puudumisega. Kohtuotsuses märgitakse, et kohtus ei leidnud tõendamist vägivalla kasutamine S. S. poolt kannatanu suhtes. Kannatanu apellatsioonkaebuse alusel arutati kriminaalasja
4. mail 1995.a. Viru Ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse S. S. õigeksmõistmise osas, mõistes ta süüdi KrK § 161 - 1 järgi ja karistas üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 käsitlusel tingimisi üheaastase katseajaga. S. S. nõuti sisse kannatanu N.T. kasuks 487,50 krooni. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele faktiliste asjaolude mittevastavuse tõttu kohtuotsuses sisalduvatele järeldustele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium motiveeris S. S. süüdimõistmist sellega, et on tõendatud temapoolne vägivalla kasutamine kannatanu suhtes. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu S. S. Kassatsioonkaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse otsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ja kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tõttu. Kassaatori arvates on ringkonnakohtu süüdimõistev otsus rajatud ainult kannatanu ja tunnistaja R. T. ütlustele. Tunnistajad, kelle väljakutsumist süüdimõistetu taotles, jäeti välja kutsumata ja üle kuulamata. Kohtuotsuses ei motiveerita, miks nende tunnistajate ütlused, mille alusel linnakohus mõistis kassaatori õigeks, ei ole ringkonnakohtu jaoks usaldusväärsed. Samuti on alusetult välja mõistetud tsiviilhagi. Kassatsioonkaebusele on kannatanu N. T. esitanud vastuväited, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaator S. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat A.Suubani seletused, milles toetati kassatsioonkaebuses taotletut ning prokurör M.Püssi arvamuse, mille kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata, leidis: Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 29 lg.4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud. Tühistades Ida-Viru Maakohtu otsuse S. S. õigeksmõistmises ja tunnistades ta süüdi võimuliialduses KrK § 161-1 järgi, on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud oma otsuses motiveerimata, miks ta ei arvesta nende tunnistajate ütlustega, millest lähtudes maakohus mõistis S. S. õigeks. Kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune temale inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul nende samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. AKKS § 17 lg 5 alusel on ringkonnakohtul õigus jätta rahuldamata tunnistajate kordusülekuulamise taotlused, kui leitakse, et need ülekuulamised ei ole olulise tähtsusega. Selline otsustus peaks sisalduma siis ka taotluse rahuldamata jätmise määruses ja seda enam peaks olema motiveeritud kohtuotsuses miks nende tunnistajate ütlused, keda ringkonnakohus ei pea isegi vajalikuks vahetult kohtuistungil üle kuulata, pole usaldusväärsed. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium peab eelpool osundatud motiveerimatust Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalprotsessi seaduse oluliseks rikkumiseks, mis on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset arutamist, siis juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 64 p.2 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
6. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai 1995.a. otsus S. S. süüdistusasjas.
8. Kriminaalasi saata uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
9. S. S. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
10. jaanuaril 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher