3-1-1-6-96

3-1-1-6-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2, ja 141 lg 2 p. 2,3, ja § 184 lg 2 järgi. Tallinna Linnakohtu
3. augusti
4. a. otsusega tunnistati A. P. süüdi KrK §-de 15 lg 2, ja 141 lg 2 p. 2,3, ja § 184 lg 2 järgi ja karistati lõpliku karistusega kuus aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. See karistus katab osalisel liitmisel ka Tallinna Linnakohtu
5. jaanuari
6. a. otsusega KrK § 140 lg 2 p. 1 järgi tingimisi mõistetud vabadusekaotuse. A. P. mõisteti süüdi selles, et ta
7. märtsil
8. a. kella 22.30 paiku alkoholijoobes taksoautos X, X tänaval nõudis taksojuht L. S. kassaraha, ähvardades teda gaasipüstoliga. Kui kannatanu L. S. osutas A. P. vastupanu ja hakkas teda tänaval jälitama, laskis A. P. kannatanut kaks korda gaasipüstolist. Pärast seda, kui kannatanul õnnestus taas autosse siseneda, lõi A. P. püstolipäraga katki auto aknaklaasi ja laskis uuesti L. S. gaasipüstolist. Kuritegu jäi lõpule viimata A. P. tahtest olenemata põhjustel, kuna sündmuskohale tulid politseitöötajad ja taksojuhid. Samuti mõisteti A. P. süüdi selles, et ta samal ajal X, X tänava maja nr. N juures laskis gaasipüstolist kannatanu P. P., kes püüdis tõkestada A. P. kuritegelikku käitumist. Gaasi toimel tekkis taksojuht P. P. ja tema taksos viibinud reisijal pisaratevool. A. P. apellatsioonkaebuse alusel kriminaalasja läbi vaadanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis oma
9. oktoobri
10. a. otsuses, et asja arutamisel esimese astme kohtus ei olnud välja selgitatud kannatanu L . S. tekitatud kehavigastuste iseloom, kuigi uurija oli kohtueelses menetluses määranud kohtumeditsiiniekspertiisi ning et kahtlusi kutsub esile küsimus, kas kuriteoriistana kasutatud gaasipüstol on käsitletav relvana. Neil põhjustel tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule. Riigikohtule esitatud kassatsioonprotestis rõhutab riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, et osundatud asjaolud ei saanud olla Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamise aluseks ja need ei tinginud kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtusse. Protestis leitakse, et eeluurimisel meditsiinidokumentide esitamata jätmise tõttu ei saanud eksperdid vastata küsimustele, millised vigastused olid tekitatud kannatanule ja milline oli nende raskusaste. Samuti ei peeta õigeks põhjendada kohtuotsuse tühistamist sellega, et kuriteo kvalifikatsiooni mõttes on kohtule vaieldav gaasipüstoli arvamine relvana kasutatavate esemete hulka. Kummaski probleemis ei näe kassaator AKKS §-s 33 sätestatud kriminaalprotsessi seaduse olulist rikkumist, mis olnuks aluseks apellatsioonikohtu ülalmärgitud järeldustele. Mõlemad apellatsioonikohtu poolt tõstatatud probleemid pidanuks kassaatori arvates lahendama kohus ise. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokurör M. Püssi, kes toetas kassatioonprotesti, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. P. süüdistusasja läbivaatamisel sisulise põhjenduseta jätnud KrMK § 19 nõudeid eirates tarvitusele võtmata abinõusid kriminaalasja tehiolude igakülgseks ja täielikuks uurimiseks. AKKS § 15 lg 1 järgi võib ringkonnakohus eelmenetluse käigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtuvalt on kohus pööranud olulist tähelepanu menetlusdokumentidelele, kus on fikseeritud andmeid gaasipüstoli laskude toime, kahjustuste iseloomu ja saadud arstiabi kohta. Kohtu poolt oluliseks peetud järelduste täpsustamist võimaldanuks eksperdi osavõtt kohtulikust uurimisest KrMK §-des 249-250 sätestatud alustel. AKKS § 33 mõtte kohaselt võib ringkonnakohus saata kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule, kui kohtuistungi käigus tuvastatakse niisugune kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ülaltoodust nähtub, et linnakohtu minetused olid kõrvaldatavad apellatsioonimenetluse käigus. Kohtu ebakindlus gaasipüstoli kui ründevahendi hindamisel ei ole kooskõlas asjas tuvastatud tehioludega. A. P. gaasipüstol, mida ta kasutas kannatanute vastu suunatud ründel ähvardamiseks ja järgnevalt nende tegevusvõime kahjustamiseks toksiliste ainetega korduvlaskudega, aga ka kannatanute viibimisel autos kui piiratud ruumis, on kahtlematult relv süüdistuses käsitletud sätete mõttes. Juhindudes AKKS-i §-dest 63 p. 2, 64 p. 2, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
11. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. oktoobri
13. a. otsus A. P. süüdistusasjas.
14. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
15. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
16. jaanuaril
17. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep