3-1-1-7-96

3-1-1-7-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu
2. juuni 1995.a otsusega mõisteti E. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses, s.o 750 krooni. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi A. R. ning teda karistati KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahaatrahviga 65 päevamäära ulatuses s.o 975 krooni. E. K. mõisteti süüdi selles, et tema eelneval kokkuleppel koos kaaskohtualuse A. R., KrK § 139 lg 2 p. 2 tähendatud isikuna, olles alkoholijoobes, ajavahemikul
3. novembrist 1994.a kuni
4. jaanuarini 1995.a. X maakonnas X vallas, tõstis üles võrkaia ning sisenes tekkinud ava kaudu X tn 1 asuva AS M hoiuplatsile, kust varastas traktori DT-75 E jahutusradiaatori ja ekskavaatori MTP-71 jahutusradiaatori, tekitades AS M varalise kahju kokku 4000 krooni. Pärnu Maakohtu
5. juuni 1995.a. otsuse peale esitas Pärnu abiprokurör T. Vaske apellatsioonprotesti, milles palus Pärnu Maakohtu otsuse tühistada karistuse leebuse tõttu. Apellandi hinnangul ei olnud maakohus karistuse mõistmisel arvestanud alljärgnevate asjaoludega: kohtualused panid kuriteo toime alkoholijoobes ja katseajal; teistkordselt ühises grupis ning neil puudus kindel sissetulekuallikas. Apellant leidis, et kohtualustele tuleb mõista reaalne vabadusekaotuslik karistus, kuna, olles eelnevalt kriminaalkorras karistatud, pole nad paranemise teele asunud. Abiprokuröri T. Vaske apellatsioonprotestile esitas kohtualuse E. K. kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi P. Tartu vastuväited, milles ta ei nõustunud protestis toodud väidetega. P. Tartu leidis, et maakohus on oma otsuses piisavalt põhjendanud E. K. mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist ning lähtunud seejuures KrK §-de 36-38 sätetest. Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri 1995.a. otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
7. juuni 1995.a. otsus A. R. ja E. K. mõistetud karistuste osas. E. K. karistati KrK § 139 lg.2 p. 1,2,3 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, millele KrK § 41 lg 1 kohaselt liideti osaliselt eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtukolleegium leidis, et ei saa pidada õigeks maakohtu järeldusi reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmise ebaotstarbekuse osas. Eelnev tingimisi karistamine ei ole täitnud oma eesmärke. Samas puuduvad mõlema kohtualuse suhtes karistust kergendavad asjaolud. Raskendavateks asjaoludeks on aga mõlema kohtualuse suhtes kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ning katseajal. Kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamisele pole kumbki kohtualune asunud, sest neil puudub alaline töökoht ning pidev sissetulekuallikas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on E. K. karistuse mõistmisel lähtunud KrK §-s 36 sätestatud üldalustest. Tuvastanud, et süüdimõistetu näol on tegu isikuga, kes pani teise astme kuriteo toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud karistusest eelmise kuriteo toimepanemise eest ning vastutust raskendava asjaolu alkoholijoobe - tingimustes, ei olnud kohtul piisavalt alust E. K. veelkordseks vabastamiseks mõistetud karistusest. Kassatsioonkaebuses viidatud asjaolud - ülalpeetavate olemasolu ning töökoha puudumine - võivad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates küll olla sellisteks faktideks, mida kohus KrK § 37 lg 2 alusel võib lugeda vastutust kergendavateks asjaoludeks, kuid ka need ei too iseenesest kaasa isiku korduvat karistusest vabastamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu otsus
8. novembrist 1995.a. E. K. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
9. märtsil 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher