3-1-1-8-96

3-1-1-8-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Andrei Talõzini süüdistuses KrK § 101 p. 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu Ljudmilla Trei ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Andrei Talõzin anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta
3. jaanuaril
4. a. kelle 2-3 vahel öösel, olles alkoholijoobes, tappis Sillamäe linnas Ranna baari fuajees huligaansel ajendil Roman Trei püstolilasuga pähe. Sillamäe Linnakohtu
5. juuni
6. a. otsusega kvalifitseeriti A. Talõzini tegu ümber KrK § 105 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu ja teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on linnakohus käsitlenud toimunut ja sellele eelnenud A. Talõzini ning R. Trei suhteid vastavatena huligaansetel ajenditel tahtliku tapmise objektiivse külje tunnustele. Järgnevalt on aga leitud, et A. Talõzini väide soovimatusest R. Treid tappa on kummutamata, juhtum ise ei olnud baari külastajatele tähelepanuäratav ja sellest tuletatult tappis A. Talõzin R. Trei kergemeelsusest. Kannatanu Dzemi Trei apellatsioonkaebusega taotleti A. Talõzini kuriteo kvalifitseerimist KrK § 101 p. 2 järgi tahtliku tapmisena huligaansel ajendil. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a. otsusega apellatsioonkaebus rahuldati, tõendiallikate vahetu kontrollimise ja sisulise analüüsiga jõuti järeldusele, et A. Talõzin tappis R. Trei huligaansel ajendil. Sillamäe Linnakohtu
9. juuni
10. a. otsus tühistati, A. Talõzin tunnistati süüdi KrK § 101 p. 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldustega ei nõustunud A. Talõzin ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Süüdimõistetu kordab oma kassatsioonkaebuses väiteid kogenematusest relva käsitsemise alal ja seda, et tagajärg oli temale soovimatu ja ootamatu. Kaitsja kassatsioonkaebuses on omistatud süüdimõistetu vastuväidetele õiguslik sisu ning taotletud kuriteo kvalifitseerimist KrK § 105 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski põhistused kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, kannatanu Ljudmilla Trei ja prokurör Marge Püssi vastuväited - mõlemad taotlesid Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist, leidis: Kriminaalasjas kogutud tõendite kogumist tulenevalt on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium andnud põhjendatud õigusliku hinnangu A. Talõzini kuriteole, käsitledes seda R. Trei tahtliku tapmisena huligaansel ajendil. A. Talõzini esitatud versioon kogenematust ja juhuslikust relva käsitsemise juhtumist on muude tõenditega vastuolus. Sõjaväeteenistuse kogemustega isikuna endale loata tulirelva muretsenud A. Talõziniselgitused, et ta tulirelva otstarvet, toimet ja käsitsemiskorda ei teadnud, ei ole usaldusväärsed. A. Talõzini korduvalt antud ütluste järgi oli ta teadlik, et püstol oli laetud. Sellise püstoli suunamine teise isiku pea lähedusse ja päästikule vajutamine olid tahtlikud teod selgelt eeldatavate tagajärgedega. A. Talõzini käitumine võis olla ta enda jaoks seotud ebaõnnestunud katsega leppida baaris oma abikaasaga, kuid ülejäänute suhtes lähtus ta sügavalt egoistlikest arusaamadest isikuvabadustest. Nagu huligaansel ajendil tapmisele tunnuslik, puudus tal eesmärk kindla isiku tapmiseks ja kannatanuks osutus ettesattunud isik ilma igasuguse ajendita või soovist kasutada tähtsusetut ajendit tapmise ettekäändena. Sillamäe Linnakohtu arutlused
11. juuni
12. a. otsuse kirjeldav-motiveerivas osas huligaanse motiivi puudumisest, avaliku korra säilimisest ja A. Talõzini teo toimepanekust kergemeelsuse vormis on vastuolus sama kohtu samal kuupäeval koostatud muude menetlusdokumentide ja selleks ajaks kontrollitud tõenditega. Materjalide eraldamise määruses (tl. 170-171) on kohus lugenud ülekuulatud isikute ütlustega tuvastatuks, et juba
13. a. detsembrikuu teisel poolel käitus A. Talõzin samas Ranna baaris joobnuna tühistel ettekäänetel juhuslikke baarikülastajaid püstoliga ähvardades väljakutsuvalt. Linnakohtu erimääruse (tl. 167-168) järgi luges kohus tuvastatuks, et baaris oli R. Trei tapmise ajal
14. jaanuari
15. a. ööl ligi sada inimest, neist fuajees kümmekond. See, et tapmise pealtnägijaid kohtuerimääruses sisalduva etteheite järgi lohakalt fikseeriti ja neid üle ei kuulatud, ei võimalda veel järeldada, et ühe peolise avalik mahalaskmine baari teisi külastajaid ei häirinud. Mõistetud karistus vastab A. Talõzini isiksusele, kes on eiranud ühiskonnas omaksvõetud käitumisnorme ka varem ja kes oma väärastunud eluhoiakut jätkates pani toime raskeima astme kuriteo 17-aastase nooruki tahtliku tapmise näol. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS-i § 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
16. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a. otsus muutmata.
19. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
20. jaanuaril
21. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep