← Eesti

3-1-1-11-96

3-1-1-11-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. jaanuaril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras tõlk Lüüli Lompi juuresolekul läbi kriminaalasja Valeri Mihhailovi süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 1,2,3; 142 lg 2 p. 3,4 - 15 lg 2; 207 lg 1; 101 p. 5; 195 lg 2; 195 lg 3 ja 101 p. 5 - 15 lg 2 järgi; S. P. süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 3 - 15 lg 2 ja 195 lg 3 järgi ning Vladimir Volosovi süüdistuses KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena V. Mihhailovi ja S. P. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu V. H. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
  3. veebruari
  4. a. otsusega mõisteti V. Mihhailov süüdi KrK §-de 101 p. 5 - 15 lg 2, 195 lg 2 ja 195 lg 3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK 40 lg 1 alusel 9-aastase vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK §-de 142 lg 3 p. 1,2,3; 142 lg 3 p. 3 - 15 lg 2; 101 p. 5,7 ja 207 lg 1 järgi mõisteti V. Mihhailov õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi S. P. KrK § 195 lg 3 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK §-de 142 lg 3 p. 3 - 15 lg 2 järgi mõisteti S. P. õigeks. V. Volosov mõisteti linnakohtu otsusega õigeks süüdistuses KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi. V. Mihhailov tunnistati süüdi KrK § 195 lg 3 järgi selles, et ta
  5. detsembril
  6. a. Sillamäe linnas "Ranna" baaris huligaanitses, mille käigus tulistas püstolist. KrK § 195 lg 2 järgi tunnistati V. Mihhailov süüdi selles, et ta
  7. jaanuaril
  8. a. Kohtla - Järve linnas restorani "Nord" juures tungis kallale S. M., tekitades talle kehavigastusi. Veidi hiljem samas kohas V. Mihhailov koos V. P. ja O. D. tungis uuesti kallale S. M. ning tulistas püstolist "Astra" viimasele paremasse jalga. Seejärel tekkinud tulevahetuse käigus tulistas V. Mihhailov tahtliku tapmise eesmärgil korduvalt S. M. ja ta abikaasat A. M. püstolist, tekitades neile üliraskeid ja raskeid kehavigastusi, kuid kuritegu jäi lõpule viimata olenemata tema tahtest, sest tulevahetuse käigus sai V. Mihhailov ise raskelt haavata. See kuritegu kvalifitseeriti KrK § 101 p. 5 - § 15 lg 2 järgi. S. P. tunnistati süüdi selles, et ta
  9. a. oktoobris Kohta-Järve linnas restoranis "Ahtme" ähvardas püstoliga puhvetipidajat S. B. Kohtla-Järve Linnakohtu
  10. veebruari
  11. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Sergei Gaponenko ja apellatsioonkaebused kannatanud S. H., V. H., süüdimõistetud V. Mihhailov ja S P. ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski. Apellatsioonprotestis taotleti Kohtal-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist V. Mihhailovi, S. P. ja V. Volosovi õigeksmõistmise osas ning nende süüdimõistmist esitatud süüdistustes ja rangemat karistamist, kusjuures V. Mihhailovile taotleti surmanuhtluse mõistmist. Kannatanud S. H. ja V. H. taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja V. Mihhailovi süüdimõistmist
  12. detsembril
  13. a. Sillamäe baaris "Sakura-Sneik" toimepandud nelja inimese tapmises ja kolmele kehavigastuste tekitamises ja selle eest karistusena surmanuhtluse mõistmist. V. Mihhailov ja S. P. ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja V. Mihhailovi ning S. P. õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrusega
  14. juunist
  15. a. peatati kriminaalasja menetlus apellatsioonkaebuste arutamise osas V. Mihhailovi suhtes seoses tema tervisliku seisundiga. S. P. ja V. Volosovi suhtes jätkati kriminaalasja arutamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  16. juuni
  17. a. otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
  18. veebruari
  19. a. otsus osaliselt S. P. ja V. Volosovi suhtes. Lisaks varasemale mõisteti S. P. süüdi veel KrK § 142 lg 2 p. 3 - 15 lg 2 järgi ning karistati 2-aastase vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. V. Volosovi mõistis kriminaalkolleegium süüdi KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi ning karistas kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. V. Mihhailovi ja tema kaitsja apellatsioonkaebusi, prokuröri apellatsioonprotesti ja kannatanute S. H. ja V. H. apellatsioonkaebusi arutas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium V. Mihhailovi osas
  20. oktoobril
  21. a. ja tühistas osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu
  22. veebruari
  23. a. otsuse V. Mihhailovi suhtes ja mõistis ta süüdi lisaks varasemale veel KrK §-de 142 lg 2 p. 1, 2, 3; 142 lg 2 p. 3,4 - 15 lg 2; 207 lg 1 ja 101 p. 5 järgi ning karistas kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  24. juuni
  25. a. ja
  26. oktoobri
  27. a. otsustes on jõutud seisukohale, et Kohtla-Järve Linnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kõigi kolme kohtualuse õigeksmõistmine neile esitatud süüdistustes oli ebaõige ja linnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste peale esitasid kassatsioonkaebused V. Volosov ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, S. P. ja V. Mihhailov ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski. Kõigis kassatsioonkaebustes taotletakse ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja süüdimõistetute õigeksmõistmist kuriteokoosseisude puudumise tõttu nende käitumises. S. P. lisaks eeltoodule leiab, et tema karistuse kandmise algusaeg ei ole õige, sest ei ole arvestatud eelnevalt vahi all viibimist
  28. jaanuarist
  29. a. kuni
  30. detsembrini
  31. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri M. Püssi seletuse, milles taotleti kaebuste rahuldamata jätmist; kaitsja seletuse, milles toetati kassatsioonkaebusi ja kannatanu seletuse, kes taotleb kaebuste rahuldamata jätmist V. Mihhailovi suhtes leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  32. juuni
  33. a. ja
  34. oktoobri
  35. a. otsused kuuluvad tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu määrusega
  36. juunist
  37. a. peatati kriminaalasja menetlus apellatsioonkaebuste arutamise osas V. Mihhailovi suhtes seoses tema tervisliku seisundiga kuid jätkati arutamist S. P. ja V. Volosovi suhtes ja kohtuotsus nende suhtes tehti
  38. juunil
  39. a. KrMK § 218 lg 3 sätestab, et menetluse peatamise aluste äralangemisel uuendab kohtunik määrusega menetluse. Ringkonnakohus jätkas peatatud kriminaalasja arutamist V. Mihhailovi suhtes
  40. augustil
  41. a.,
  42. septembri l
  43. a. ja
  44. oktoobril
  45. a. ilma määrusega menetlust uuendamata ning tegi kohtuotsuse V. Mihhailovi suhtes
  46. oktoobril
  47. a. Seega tehti ühes kriminaalasjas kaks erinevat kohtuotsust. Kriminaalmenetluse seaduse kogu loogika kohaselt kujutab kriminaalasi endast tervikut, mis on vormistatud samasse kriminaaltoimikusse. Vastavalt KrMK §-le 215 lg 1 toimub kohtulik arutamine ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes. See tähendab, et kogu kohtumenetlus samas kriminaalasjas peab hõlmama kõiki antud kriminaalasjas kohtu alla antud isikuid ja ka kohtulahend selles kriminaalasjas peab puudutama eranditult kõiki kohtu alla antud isikuid. Selline järeldus tuleneb ka KrMK §-s 263 lg 3 sätestatust, mille mõtte kohaselt tuleb samas kriminaalasjas sama kohtuotsusega lahendada kõik §-s 263 lg 1 loetletud küsimused iga kohtualuse suhtes. Neid üldpõhimõtteid aktsepteerides on KrMK §-s 218 lg 3 sätestatut võimalik mõista vaid nii, et kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes on võimalik teiste kohtualuste suhtes arutamist küll jätkata, kuid kohtuotsuse tegemine on võimalik ainult peale KrMK 22.,
  48. ja
  49. peatükis sätestatu kohaldamist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Vastasel korral tuleb peale menetluse KrMK §-s 218 lg 3 korras peatamist kriminaalasi eraldada ja edaspidi menetleda mitut iseseisvat kriminaalasja. V. Mihhailovi suhtes peatatud kriminaalasja arutamine jätkus ilma kohtuniku määrusega menetlust uuendamata. Sellega ringkonnakohus rikkus põhimõtet, et kohus on pädev arutama ainult sellist kriminaalasja, mis on tema menetluses. V. Mihhailovi suhtes kriminaalasja ei eraldatud, mistõttu tegemist oli ühe kriminaalasjaga. Ühes kriminaalasjas erinevatel kuupäevadel tehtud kaks otsust on omavahel sisulises vastuolus.
  50. juunil
  51. a. tehtud kohtuotsuses nenditakse, et S. P. pani kuriteo toime isikute grupi eelneval kokkuleppel ja sellesse gruppi kuulus ka V. Mihhailov. Täpsustamata on jäetud, milles seisnes V. Mihhailovi osa kuriteo toimepanemisel.
  52. oktoobril
  53. a. otsuses V. Mihhailovi süüdimõistmisel sama kuriteo eest ei ole märgitud, et ta tegutses koos S. P. ja milles seisnes S. P. osa kuriteo toimepanemisel. Ülaltoodud menetlusnormide ja -põhimõtete rikkumised takistasid kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Rikutud on ka kohtualuste õigusi, kuna nad ei saa kohtuotsusest teada, millise konkreetse teo grupilises toimepanemises süüdi tunnistati. Juhindudes AKKS §-dest 39 lg 4, 63 p. 2, 64 p. 2 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  54. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  55. juuni
  56. a. otsus S. P. ja V. Volosovi süüdistusasjas ning
  57. oktoobri
  58. a. otsus V. Mihhailovi süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  59. V. Mihhailovi, S. P. ja nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning V. Volosovi ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Kooga kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  60. jaanuaril
  61. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.