3-1-1-12-96

3-1-1-12-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. jaanuaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. B. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. B. tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu
2. novembri 1995.a. otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel mõisteti talle üks aasta ja seitse kuud vabadusekaotust noortevanglas. Kohtuistungist võttis määratud korras A. B. kaitsjana osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kohtualuse kaitsja L. Nirgi poolt esitatud apellatsioonkaebus on
3. novembril 1995.a. registreeritud Lääne Viru Maakohtus, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu, mis kuupäeval apellatsioon esitati. Viru Ringkonnakohtu
4. novembri 1995.a. määrusega jäeti A. B. kaitsja apellatsioonkaebus läbivaatamata põhjendustega, et see on esitatud ühepäevase hilinemisega, et toimikus ei ole ümbrikut kaebuse postitamise kohta ja et apellant ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Erikaebuses vaidlustab A. B. apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise. A. B. märgib, et tema, viibides ise vahi all lootis, et kaitsja esitab apellatsioonkaebuse õigeaegselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati erikaebuse rahuldamist, leidis: Vastavalt AKKS §-le 6 lg. 1 peab apellatsioonkaebus olema esitatud 10 päeva jooksul. Viru Ringkonnakohtu
5. novembri 1995.a. määruses märgitakse põhjendatult, et apellatsioonkaebus saabus Lääne-Viru Maakohtusse
6. novembril 1995.a., kuigi apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli
7. november 1995.a. Kriminaalasja materjalidest aga ei nähtu üheselt, millal oli apellatsioonkaebus tegelikult esitatud. Samas on apellatsioonkaebuse kui dokumendi vaatluse pinnalt põhjus oletada, et kaebus võis olla saadetud postiga ja seega esitatud tähtaegselt. Igasugune ümberlükkamatu kahtlus tuleb kriminaalmenetluses teadupärast tõlgendada kohtualuse kasuks. Asjaolu, et kriminaaltoimikus puudub ümbrik kaebuse postitamise kohta, et saa mingil määral käsitada kõnealuse kahtluse ümberlükkamisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks rõhutada, et eriti isikute puhul, kellel on õigus kaitsja kohustuslikule osavõtule, tohib apellatsioonikohus jätta apellatsioonkaebuse läbivaatamata viitega AKKS §le 6 lg. 1vaid siis, kui mittetähtaegne kaebuse esitamine on tõepoolest tõsikindlalt tuvastatud. A. B. oli vastavalt KrMK §-le 38 õigus kaitsja kohustuslikule osavõtule ja tal oli õiguspärase ootuse põhimõttest lähtuvalt põhjust loota, et tema kaitsja esitab apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-le 39 lg. 4, 63 p. 2, 64 p. 2, 65 lg. 3, ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
8. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
9. novembri 1995.a. määrus vandeadvokaat L. Nirgi apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja saata kriminaalasi A. B. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 ja 3 järgi apellatsioonikorras arutamiseks Viru Ringkonnakohtusse.
10. A. B. erikaebus rahuldada. Kohtumäärus jõustub
11. jaanuaril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher