3-1-1-13-96

3-1-1-13-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. jaanuaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja M. S. süüdistuses KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu
2. aprilli 1991.a. otsusega karistati M. S. ENSV KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 1 järgi 7 aastase vabadusekaotusega. Harju Maakohtu
3. septembri 1992.a. määrusega kvalifitseeriti M. S. kuriteod ümber KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi. Karistus jäeti muutmata. Juhindudes TMS §-st 160 viidi Harju Maakohtu
4. oktoobri 1995.a. määrusega M. S. X Vangla direktori taotluse alusel kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse. Harju Maakohtu määrusele esitas Riigiprokuröri asetäitja eriprotesti, milles palutakse määrus tühistada, kuna M. S. tarvitas
5. oktoobril 1995.a alkoholi, mille eest teda karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Sellest tulenevalt ei ole M. S. käitumine eeskujulik ning tema üleviimine poolkinnisesse vanglasse on seadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri 1995.a. määrusega jäeti nimetatud protest läbi vaatamata, kuna AKKS § 68 on toodud ammendav loetelu kohtulahenditest, millele täitemenetluse käigus võib esitada erikaebusi või -proteste ning selles loetelus puudub viide KrMK §-le 334, mis sätestab ühest vanglast teise üleviimise. Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri 1995.a. määrusele esitas Riigiprokuröri asetäitja F. Saarevet eriprotesti, milles palub ringkonnakohtu määruse, millega jäeti läbi vaatamata eriprotest M. S. poolkinnisesse vanglasse üleviimise küsimuses, tühistada ja saata see uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles protesti rahuldamist selles toodud motiividel, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu määruses on ekslikult viidatud AKKS § 68-le, kuna täitemenetluse käigus esitatavaid erikaebusi ja -proteste käsitleb AKKS §
8. Nimetatud paragrahvi p. 10 kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ning -proteste määrustele, mis on tehtud KrMK § 336 -s ettenähtud küsimuste lahendamisel. KrMK § 336 lg 6 mõttest järeldub, et ka KrMK §-s 334 sätestatud üleviimine ühest vanglaasutusest teise otsustatakse protsessuaalselt KrMK §-is 336 ettenähtud korras. Seega oli prokuröril õigus esitada eriprotest Harju Maakohtu 04.10.1995.a. määrusele M. S. suhtes ning see protest kuulub läbivaatamisele ringkonnakohtus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 68 lg 1p. 9 ja 77 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus
9. 11.1995.a., millega jäeti läbi vaatamata Riigiprokuratuuri eriprotest M. S. asjas ja saata eriprotest läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri eriprotest rahuldada. Määrus jõustub
10. jaanuarist 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher