3-1-1-14-96 KOHTUOTSUS esti Vabariigi nimel Tartus
- jaanuaril
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. I. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
- septembri
- a. otsusega tunnistati P. I. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 2aastase katseajaga. P. I. tunnistati süüdi selles, et ta
- aprillil
- a. kella 22 paiku varastas salaja tabaluku läbisaagimise teel X, Y tee C garaazikooperatiivist "K." A. R.-i garaaziboksist auto tagavaraosi ja muid esemeid kokku 6 648 krooni väärtuses ning samal viisil, tabaluku läbisaagimise teel,
- aprillil
- a. garaazikooperatiivist "K." J. T. garaazist auto tagavaraosi ja tööriistu kokku 12 772,50 krooni väärtuses ning sularaha 750 USA dollarit ja 10 000 krooni. Ka tunnistati P. I. süüdi selles, et ta
- aprillil
- a. murdis garaazikooperatiivis "K." valevõtmete kasutamise teel sisse A. K. garaazi, kust varastas autoosi ja tööriistu kokku 1 450 krooni väärtuses ja E. K. garaazi, kust varastas autoosi ja muud vara kokku 14 049 krooni väärtuses. P. I. on end süüdi tunnistanud esemete varguses A. R. ja J. T. garaazidest, on aga eitanud J. T. garaazist sularaha vargust ja sissemurdmisi A. K. ja E. K. garaaziboksidesse. Sellest positsioonist lähtuvalt esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse P. I. kaitsja advokaat Raivo Bergson, kes palus kaitsealune õigeks mõista A. K. ja E. K. garaaziboksidest toimepandud vargustes ja rahavarguses J. T. garaazist ning kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg 2 järgi. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aktsepteerinud apellandi väiteid, et P. I. ühekordne, äärmiselt pealiskaudselt dokumenteeritud süü omaksvõtt (tl. 169) ei saa olla tõendiks tema vastu ja et A. R. garaazi tabaluku leidmine A. K. garaazist ei ole vormistatud menetlusnõuete kohaselt ja see asitõendi tähendusega ese ei ole seostatud tõendite kogumisse. Samuti puuduvad tõendid vaidlustatud kuriteosündmuste toimumise täpsema aja suhtes, kusjuures uste avamise viis oli vaidlustatud juhtudel erinev. Neil asjaoludel asus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
- novembri
- a. otsuses seisukohale, et P. I. süü A. K. ja E. K. garaazidest toimepandud vargustes ei ole tõendatud, põhjendamatuks ja kogutud tõenditega vastuolus olevaks loeti J. T. garaazist sularaha varguse vaidlustamine. Apellatsioonikohus tühistas Tallinna Linnakohtu
- septembri
- a. otsuse osas, mis käsitles P. I. poolt autoosade, tööriistade ja muude esemete vargust A. K. ja E. K. garaazist. Kannatanud A. K. ja E. K. on esitanud ühise kassatsioonkaebuse TallinnaRingkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse vaidlustamiseks. Kassaatorid peavad P. I. süü ülestunnistamist eeluurimisel veenvaks, menetluskorra eiramine kohtueelsel uurimisel ei tohi kaasa tuua süüdlase vabanemist kriminaalvastutusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas kannatanute kassatsioonkaebust, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a. otsus on põhjendatud ega kuulu muutmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub selles kohtulahendis P. I. käitumisele antud õigusliku hinnanguga, mis tuleneb tõendite hindamisest KrMK § 50 nõuete kohaselt. Apellatsioonikohus on põhjendatult hinnanud P. I. ütlusi, kaasaarvatud ühekordset üldsõnalist süü omaksvõttu, koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega vastavalt KrMK § 56 lg 2 sätestatud põhimõtetele. Menetlusdokumentide puudulikust vormistamisest tulenenud kahtlused on õigesti tõlgendatud kohtualuse kasuks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a. otsus P. I. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi muutmata.
- Kannatanute A. K. ja E. K. kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- jaanuaril
- a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed : Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.