3-1-1-16-96

3-1-1-16-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6.veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Rait Maruste vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Alvar Grossi süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p.1,2,3;141 lg.2 p.1,2 ja 202 järgi ning Vello Sarkini süüdistuses KrK §-de 100, 139 lg.2 p.1,2,3; 140 lg.2 p.2 , 202 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasjas on süüdi tunnistatud veel J. Liiv, R. Abarenkov ja A. Jaaska, kes pole kassatsioonkaebusi esitanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu

1. juuni 1995.a. otsusega mõisteti V. Sarkin süüdi Aare Filatenkovi tahtlikus tapmises. Temale esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta
2. aprillil 1994.a., olles alkoholijoobes, tahtliku tapmise eesmärgil A. Filatenkovile kööginoaga selga. Tekitatud kehavigastuse tagajärjel A. Filatenkov suri. Tahtlik tapmine kvalifitseeriti linnakohtu poolt KrK § 100 järgi ja V. Sarkinit karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Gross süüdistuses KrK § 141 lg.2 p.1, 2 järgi õigeks. Linnakohus leidis, et A. Grossi ja R. Abarenkovi süü
3. aasta augustikuu lõpus või septembrikuu alguses Tartus Turu tn. 13-22 Vladimir Nikolajevilt ja Viktor Nikolajevilt esemete röövimises pole tõendatud. Kohtualused ise eitasid röövimist, väites, et nemad kannatanuid ei tunne. Ka kannatanud kinnitasid kohtuistungil, et nad pole varem kohtualustega kohtunud. Muid tõendeid, mis objektiivselt kinnitaksid kohtualuste süüd, linnakohtule ei esitatud. Tekkinud kahtlusi tõlgendas linnakohus kohtualuste kasuks ja leidis, et A. Gross ja R. Abarenkov tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Tartu Linnakohtu
4. juuni 1995.a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused V. Sarkini ja R. Abarenkovi kaitsjad ning apellatsioonprotesti Tartu prokurör. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja
5. novembril 1995.a. ning tühistas osaliselt Tartu linnakohtu otsuse. Tühistati A. Grossi ja R. Abarenkovi õigeksmõistmine KrK § 141 lg 2 p. 1, 2 järgi. Mõlemad kohtualused tunnistati süüdi Nikolajevitelt vägivallaga vara hõivamises avalikus varguses KrK § 140 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega. V. Sarkini süüditunnistamist tahtlikus tapmises pidas ringkonnakohus seaduslikuks ja põhjendatuks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. Sarkin, kes taotleb teda KrK § 100 järgi süüditunnistava ja karistava ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Süüdimõistetu V. Sarkin väidab, et ei linna- ega ringkonnakohus pole arutanud temale esitatud süüdistust objektiivselt ja igakülgselt. Kassaatori väidete kohaselt on ta võtnud eeluurimisel süü A. Filatenkovi tapmises enda peale kokkuleppel E. Pukkiga. Tegelikult tappis A. Filatenkovi tema vabaabielu kaaslane E. Pukk. A. Grossi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. Grossi suhtes ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist teisele kohtukoosseisule. Taotlust põhistatakse motiivil, et ringkonnakohus on hinnanud kogutud tõendeid ebaõigesti ja valesti on kohaldatud kriminaalseadust. A. Grossi poolt süü omaksvõtt Nikolajevitelt vara hõivamises on toimunud füüsilise mõjutamise tulemusena, kannatanud ei ole A.Grossi ära tundnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi AKKS § 40 lg.2 alusel piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ei kuulu muutmisele ning kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on igakülgselt põhistanud A. Grossi süüditunnistamist Viktor ja Vladimir Nikolajevilt vara hõivamises ja andnud sellele kuriteole ka õige juriidilise hinnangu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et Tartu Linnakohus mõistes A. Grossi õigeks temale kohtueelsel menetlusel inkrimineeritud röövimises, on lähtunud vaid kohtualuste ja kannatanute poolt kohtus antud ütlustest ja jätnud alusetult ning põhjendamatult tähelepanuta muud tõendid. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on täitnud AKKS §-s 29 lg 4 sätestatut ja motiveerinud, miks ta ei ole pidanud usaldusväärseteks kohtualuste A. Grossi ja R. Abarenkovi, samuti kannatanute poolt kohtus antud ütlusi. Kaitsja väide, et A. Grossi suhtes on kohtueelsel menetlusel kasutatud füüsilist vägivalda, on paljasõnaline ega tulene kriminaalasja materjalidest. Nõustudes linnakohtu motiividega V. Sarkini süüditunnistamisel A. Filatenkovi tahtlikus tapmises KrK § 100 järgi, on ringkonnakohus täiendavalt motiveerinud miks pole usaldusväärsed kohtualuse V. Sarkini ütlused kokkuleppe kohta E. Pukkiga ja miks on ringkonnakohtule usaldusväärsed E. Pukki kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütlused. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud antud kriminaalasja läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluseseaduse olulist rikkumist. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri 1995.a. otsus Vello Sarkini ja Alvar Grossi süüdistusasjas muutmata. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
7. veebruaril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Rait Maruste