3-1-1-17-96

3-1-1-17-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. H. ja J. H. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p. 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri 1995.a otsusega tunnistati J. H. süüdi KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega neli aastat ja kolm kuud. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
3. detsembri 1994.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi J. H. KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtualuste vahi alla võtmise kuupäev, s.o
4. detsember 1994.a. Tallinna Linnakohtu
5. oktoobri 1995.a otsuse peale esitasid kohtualused J. H. ja J. H. apellatsioonkaebused, milles nad leidsid, et linnakohus on ekslikult kvalifitseerinud A.-de korterist toimepandud varguse salajase vargusena suures ulatuses. Lisaks eelnimetatule vaidlustas J. H. veel varastatud esemete koguse ja väärtuse mitmetes teistes vargusepisoodides ning palus mõista talle kergem karistus. J. H. palus samuti karistuse kergendamist või vabadusekaotusliku karistuse tingimisi kohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri 1995.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J. H. ja J. H. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi. J. H. ja J. H. tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p.1, 2 ja 3 järgi ning karistati vastavalt kolmeaastase ja kaheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusega tühistati ka linnakohtu otsus J. H.-le karistuste liitmise osas KrK § 40 lg 3 järgi. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Vabadusekaotusliku karistuse mõistmist põhistas ringkonnakohus sellega, et kohtualused on pannud toime rida vargusi, mis on seotud sissetungimisega lukustatud korteritesse ja autodesse ja millega tekitati kannatanutele ulatuslik kahju. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri 1995.a otsuse peale esitasid süüdimõistetud J. H. ja J. H. kassatsioonkaebused, milles nad taotlevad karistuse kergendamist. J. H. leiab, et karistuse mõistmisel pole kohus piisavalt arvestanud tema alaealisust kuritegude toimepanemise ajal ning asjaolu, et paljude kuritegude toimepanemise initsiaatoriks oli J. H. Kannatanu E. R. esitas kassatsioonkaebuste kohta omapoolsed vastuväited, milles peab mõistetud karistuste vähendamist ebaõigeks, toimepandud kuritegude läbi kannatas palju inimesi, kellele tekitati suurt materiaalset kahju. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu rahuldamisele ja nentides, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ei esine kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist või kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ning juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
8. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri 1995.a otsus J. H. ja M. H. süüdistusasjas muutmata.
10. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
11. veebruaril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Lea Kalm