§-de 207 lg 1, ja 142 lg 3 p. 2 järgi ning R. S. süüdistuses
2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 1995.a. otsusega tunnistati Jüri Bütner süüdi
lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega ja
2 järgi ning karistati 5aastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati R. S. süüdi
2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. J. Bütner mõisteti
tundmatult isikult püstoli Browning, hoidis nimetatud tulirelva enda elukohas Tallinnas Komeedi tn. 13-1 ning kandis seda ka endaga kaasas.
2 järgi mõisteti J. Bütner ja R. S. süüdi selles, et nad eelneval kokkuleppel koos kolmanda kaaslasega tungisid Tallinnas X tee C korterisse Z, kus ähvardasid püstoliga Browning ja automaadiga PP" korteri omanikku A. E.-d, nõudsid temalt 40 000 krooni ning sõiduautot BMV 318. Seejärel panid kannatanule kilekoti pähe ning viisid ta autoga S. metsa, kus ähvardasid, et raha mittemaksmise korral peab A. E. endale haua valmis kaevama. Seega seisnes J. Bütneri ja R. S.-i tegevus eelneval kokkuleppel võõra vara üleandmise nõudmises ja sellega seoses isikult vabaduse võtmises ning tapmisega ähvardamises. Viimatikirjeldatud kuriteoepisoodi vaidlustasid apellatsioonikorras kohtualuste kaitsjad ja kannatanu A. E. Kaitsjad taotlesid kuriteo kvalifitseerimist
lg 1 järgi ja tingimisi karistust, kannatanu toetas kohtualuste kohtlemise kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J. Bütnerile ja R. S.-le mõistetud karistuste osas: neid karistati
sätteid kohaldades
2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Sama karistus jäeti J. Bütnerile ka koondkaristuseks
Karistuste kandmise koht on jäänud apellatsioonikohtu otsuses nimetamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kassaator aktsepteerib Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud sanktsiooni alamäärale vastavat karistust ja leiab, et seeläbi arvestati juba kõiki vastutust kergendavaid asjaolusid, mida asjas on võimalik käsitleda: J. Bütneril kolme alaealise lapse olemasolu, konflikti seotust vaieldavate tsiviiltehingutega, millesse süüdimõistetud sekkusid. Protestis peetakse süüdistuse mahu väidetavast vähenemisest olulisemaks seda, milliseid tegusid toime pandi - kuriteo raskust ja laadi. J. Bütner võeti vastutusele kahe tahtliku kuriteo eest, R. S. oli neljandat korda kohtu all. Kassaator peab mõlema isiku puhul
2 mõttes, taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsuse tühistamist J. Bütnerile ja R. S.le mõistetud karistuse osas selle liberaalsuse tõttu ning kriminaalasja saatmist samale kriminaalkolleegiumile uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi seletuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas:
lg 1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses. Vastavalt
§-le 36 mõistab kohus karistuse kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuriteo raskus ja laad on rõhutatult esimene faktor, millest sõltub karistus konkreetse kuriteo eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt realiseerisid J. Bütner ja R. S. oma kuriteolist tahet silmapaistvalt küünilises vormis ja ohu reaalsust iseloomustavate vahenditega. Kannatanu abituse rõhutamiseks kasutati tulirelvi ja käeraudu, jõhkrate väljenditega toonitati olukorra lootusetust. Neid kuriteo laadi tunnuseid ei korva reaalsest tsiviiltehingust tuleneva ettekäände ja alaealiste laste olemasolu. Mõlema J. Bütnerile inkrimineeritud kuriteo süü vormiks on tahtlus, kusjuures relva hoidmisega kaasnes selle kasutamine kuriteolise ründe vahendina. R. S. on korduvalt varemgi avaldanud oma valmisolekut kriminaalseadusega keelatud tegudeks.
lubab mõista koodeksi eriosas ettenähtust kergemat karistust motiveeritult, arvestades kuriteo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu mõistlikku alust kummagi tingimuse erandlikuks rõhutamiseks ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsuses on jäänud
Selles seisnebki kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, mis tingib kohtulahendi tühistamise. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsus Jüri Bütneri ja R. S. süüdistusasjas
2 järgi mõistetud karistuse ning Jüri Bütnerile
alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.