lg 2 p.1, 2, 3 järgi ja Riho Rosina süüdistuses
Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 12. novembri 1995.a otsusega mõisteti A. L. süüdi
1, 2, 3 järgi ja teda karistati kuuekuuse vabadusekaotusega,
lg 2 järgi süüditunnistamisel karistati teda vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud.
alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust. Kohtuotsuste kogumi järgi
jaanuari 1994.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust. A. L. vabastati
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R. Rosin ja teda karistati
1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega,
lg 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega ja
järgi kaheaastase vabadusekaotusega.
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja 15. detsembril 1995.a kohtualuse R.Rosina apellatsioonkaebuse ja Tartu prokuröri apellatsioonprotesti alusel. Linnakohtu otsus tühistati R. Rosina süüdimõistmises ja karistamises
järgi ning temale
Kuritegude kogumi eest mõisteti R. Rosinale karistuseks üks aasta ja üheksa kuud vabadusekaotust. Samuti tühistati A. L. karistusest vabastamine
alusel ja mõistetud kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks määrati poolkinnine vangla. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. L. Kaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja riigikohtult uue otsuse tegemist. Kassaatori arvates on ringkonnakohus temale karistuse mõistmisel arvestanud ainult vastutust raskendavate asjaoludega. Kohus pole arvestanud vastutust kergendavate asjaoludega, et ta kuriteo toimepanemise ajal oli alaealine ja oli kuritegevusele kaasa tõmmatud R. Rosina poolt. Samuti polevat kohus arvestanud töökohast antud positiivse iseloomustusega, vaid on lähtunud ainult koolist antud negatiivsest iseloomustusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadates kriminaalasja läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tühistades A. L. karistusest vabastamise, on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et linnakohtul puudus seaduslik alus A. L. karistusest vabastamiseks
lg.1 alusel ning peab vajalikuks osundada, et kui isik paneb katseajal toime rea tahtlikke kuritegusid, mille eest mõistetakse karistuseks vabadusekaotus, siis kohus mõistab lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi
Kohus võib eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse liita täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Tartu Linnakohus karistas 12. oktoobril 1995.a A. L.-i kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. Liites sellele otsusele eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse, millest A. L. oli tingimuslikult vabastatud, võis kohus valida üksnes osalise või täieliku liitmise vahel. Muuta aga viimati mõistetud vabadusekaotuslik karistus ja seega ka kohtuotsuste kogumi järgi lõplik karistus karistusest vabastamiseks
Kassaatori väited, et kohus on temale karistuse mõistmisel arvestanud üksnes vastutust raskendavate asjaoludega, pole tõesed. Tartu Linnakohtu otsusest nähtub, et A. L.-le karistuse mõistmisel on kohus arvestanud vastutust kergendava asjaoluna tema alaealisust kuritegude toimepanemisel, samuti on arvestatud nii negatiivse iseloomustusega koolist kui ka positiivse iseloomustusega töökohast. Ringkonnakohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et R. Rosin tõmbas A. L.-i kaasa kuriteole, mistõttu R. Rosin mõisteti õigeks
Seega puudub ka alus arvestada A. L.-le karistusemõistmisel asjaolu, et ta oli kuritegevusele kaasa tõmmatud täiskasvanu poolt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.