Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti S. Bogdanov süüdi
lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega,
Süüdistuses
Bogdanov õigeks.
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. S. Bogdanovit süüdistati selles, et omamata vastavat luba, omandas ta 1993.a. väikekaliibrilise vintrelva, mida hoidis kuni 19. märtsini 1994.a. oma elukohas Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas. Nimetatud kuritegu kvalifitseeriti
Lisaks eeltoodule süüdistati S. Bogdanovit selles, et ta 19. märtsi 1994.a. õhtul Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus omavahelise tüli käigus peksis ta Andres Rätsepat rusikaga näkku ja kehasse, lõi teda peaga vastu uksepiita ja lükkas põrandale pikali, põhjustades kannatanule kergeterviserikkega kehavigastuse, millega pani toime
Veel oli S. Bogdaov antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 19. märtsil 1994.a. kella 20.15 paiku Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus tulistas tahtlikult väikekaliibrilisest vintrelvast 1-2 m kaugusel seisvale A. Rätsepale selga, tabades kannatanut paremasse kopsu, mis põhjustas ägedast verekaotusest tingituna A. Rätsepa surma. Eeltoodud süüdistuses mõisteti S. Bogdanov õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei saa väita, et S. Bogdanov oleks toime pannud
järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna kõik olemasolevad tõendid on oletuslikku laadi. Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Võru prokurör F. Luiksaar, milles ta palub maakohtu otsuse tühistada S. Bogdanovi õigeksmõistmise osas
Maakohtu järeldus S. Bogdanovi süü tõendamatusest on apellandi arvates alusetu, kuna kohus on lähtunud vaid kohtualuse ütlustest selle kohta, et A. Rätsepat tulistas Natalja Bogdanova, sel ajal kui A. Rätsep oli kummargil tema peal. Protestis leitakse, et ebaõige on maakohtu väide selle kohta, et sellises situatsioonis ei saa lugeda Natalja ja Sergei Bogdanovi ütlusi usaldusväärseteks, kuna puudub kriteerium tegemaks vahet nende poolt antud ütlustes sisalduva tõe ja vale vahel. Apellant väidab, et maakohus ei motiveerinud, miks ta ei arvestanud tunnistajate Silja Kivi ja Jana Rebase eeluurimisel antud ütlusi. Samuti väidab ta, et N. Bogdanoval puudus motiiv A. Rätsepat tappa. Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995.a otsusega tühistati Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsus osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti S. Bogdanov süüdi
100 järgi ja teda karistati selle eest 6-aastase vabadusekaotusega.
MK § 5 lg 2 alusel seoses aegumisega.
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu S. Bogdanov ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peeter Persidski. Kaitsja palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kassaator leiab, et S. Bogdanovi süüküsimuse otsustamisel on tuginetud ainult tema süüd kinnitavatele tõenditele, jättes tähelepanuta need tõendid, mis välistavad S. Bogdanovi süü A. Rätsepa tapmises. Väidetavalt olevat kohus jätnud põhjendamatult kõrvale tunnistajate A. Kivi , S. Kivi, J. Rebase ja O. Nikitina poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused selle kohta, kes tappis A. Rätsepa. P. Persidski arvates on jäänud tähelepanuta asjaolu, et N. Bogdanova on kahel korral kirjutanud puhtsüdamliku ülestunnistuse selle kohta, et tema ise tappis A. Rätsepa. Kassaator leiab kokkuvõtteks, et N. Bogdanoval oli motiiv A. Rätsepa tulistamiseks, kuid S. Bogdanov võttis esialgselt tapmises süü enda peale, soovides päästa oma naist. Hiljem on S. Bogdanov kategooriliselt oma süüd eitanud. S. Bogdanov eitab kassatsioonkaebuses täielikult oma süüd ning kinnitab, et A. Rätsepa tappis N. Bogdanova. Väidetavalt puudus kassaatoril motiiv tappa A. Rätsep. Kassaator ei vaidlusta enda süüdimõistmist
lg 1 järgi, sest on end selles osas süüdi tunnistanud ning kahetseb toimunut.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele. Kassatsioonkaebustes korratakse sisuliselt apellatsioonimenetluses toodud väiteid S. Bogdanovi süü puudumise kohta. Ringkonnakohus on neid väiteid kontrollinud, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KrMK § 50 sätetele ning igakülgselt põhistanud S. Bogdanovi süüditunnistamist A. Rätsepa tapmises ja andnud sellele kuriteole õige juriidilise hinnangu. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi ja järeldusi S. Bogdanovi süü tõendamisel. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks kohtuotsuse tühistamisel aluseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995.a otsus Sergei Bogdanovi süüdistusasjas muutmata. 2. S. Bogdanovi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 27. veebruaril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Eerik Kerganberg, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.