3-1-1-30-96

3-1-1-30-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja G. R. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 1 ja 2, ning 155 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu
2. detsembri 1995.a. otsusega tunnistati G. R. süüdi KrK §-de 139 lg 2 p. 1 ja 2, ning 155 lg 1 järgi. KrK § 40 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalasja arutati maakohtus kaitsja osavõtuta, sest G. R. oli KrMK §st 39 lähtudes loobunud kaitsjast. Lääne-Viru Maakohtu
3. detsembri 1995.a. otsuse peale esitas vandeadvokaat A. Tammer apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas G. R. süüdimõistmise KrK § 155 järgi ning taotles kaitsealusele KrK § 47 sätete kohaldamist. Apellatsioonkaebusele oli lisatud order (kriminaaltoimiku leht 144), millest nähtub, et A. Tammer oli kokkuleppe alusel volitatud G. R. kaitsma Viru Ringkonnakohtus. Juhindudes AKKS §-st 10 lg 2 tagastati Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
4. jaanuari 1996.a. määrusega apellatsioonkaebus vandeadvokaat A. Tammerile läbivaatamatult. Kohtunik leidis, et kuna kohtualune loobus kaitsjast kohtuliku arutamise staadiumis esimese astme kohtus ja orderist nähtuvad vandeadvokaat A. Tammeri volitused üksnes esinemiseks ringkonnakohtus, siis ei hõlmavat kaitsjale antud volitused apellatsioonkaebuse koostamist ja esitamist. Viru-Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitasid kohtualune G. R. ja tema kaitsja A. Tammer erikaebused, milles taotlevad määruse tühistamist seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles toetati erikaebuses sisalduvat taotlust, leidis: Vastavalt KrMK §-le 361 lg.1 on kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel õigus omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse vältel. Samas, vastavalt KrMK §-le 39 lg 1, on nimetatud subjektidel õigus loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Kriminaalmenetluse teoorias on üldtunnustatud seisukoht, et mõlemad nimetatud õigused on kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele võrdselt tähtsad ja mõlema realiseerimist tuleb kriminaalmenetluses ka võrdselt tagada. Seadusandja on kõnealuste õiguste formuleerimisel kasutanud erinevat terminoloogiat: õigust kaitsjale seostatakse kogu kriminaalmenetlusega, kaitsjast loobumise õigust aga iga üksiku kriminaalmenetluse staadiumiga. Erinev terminikasutus võiks olla seletatav seadusandja tahtega et isikul, kes on seaduslikul alusel ja vabal tahtel kaitsjast loobunud, tekib taas õigus kaitsja abile alles järgmises kriminaalmenetluse staadiumis. Sellist tõlgendust ei saa käesoleval ajal siiski õigeks pidada põhjusel, et kriminaalmenetluse seaduses ei ole kriminaalmenetluse staadiume määratletud ega täpselt piiritletud. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse seaduse kohaselt ei ole kaitsjast loobumiste ja kaitsja abi kasutamiste arv millegagi piiratud, oli G. R.-l pärast Lääne-Viru Maakohtu 6.detsembri 1995.a. otsuse tegemist koheselt õigus kaitsja osavõtule, sealhulgas ka õigus koostada ja esitada apellatsioonkaebus. Erinevalt Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
5. jaanuari 1996.a. määruses esitatust on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kui kaitsja lisab oma nimelt esitatud apellatsioonkaebusele orderi esinemiseks ringkonnakohtus, siis olid tal ka volitused nii selle kaebuse koostamiseks kui ka esitamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMK §-st 36 1 lg.1 ja AKKS §-dest 39 lg 4, 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
6. jaanuari 1996.a. määrus ja saata kriminaalasi G. R. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 1 ja 2, ning 155 lg 1 järgi apellatsioonikorras arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.
7. G. R. ja vandeadvokaat A.Tammeri erikaebused rahuldada. Kohtumäärus jõustub 19.veebruaril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe