← Eesti

3-1-1-33-96

3-1-1-33-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus 12.veebruaril 1996.a. Riigkohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse kriminaalasjas A. K. süüdistuses KrK §-de 86, 1411 lg 2 p.2 ja 161 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Lääne Maakohtu

  1. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdistuses KrK §-de 86, 1411 lg.2 p.2 ja 161 järgi õigeks Nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonprotestis vaidlustati kolme kuriteoepisoodi toimepanemist,taotleti kohtuotsuse osalist tühistamist ning A. K. süüdimõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9.mai 1995.a. otsusega tühistati Lääne Maakohtu otsus A. K.u õigeksmõistmises kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saadeti tagasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  2. jaanuaril 1996.a. esitas A. K. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai 1995.a. otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus. Kohtualuse väidete kohaselt sai ta ringkonnakohtu otsuse ärakirja kätte alles
  4. detsembril 1995.a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Kat"kovskaja
  5. veebruari 1996.a. määrusega vaadati A. K. kassatsioonkaebus läbi ning jäeti kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. A. K. viibis ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise juures, kus talle selgitati kohtuotsuse edasikaebamise õigust ja korda. A. K. tegi ringkonnakohtule avalduse temale kohtuotsuse väljastamiseks alles
  6. detsembril 1995.a. ning
  7. detsembril 1995.a. tema avaldus rahuldati. Kohtunik leidis, et ei ole alust kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna A. K. ei nõudnud seaduses ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul ringkonnakohtu otsuse ärakirja ning ei põhjendanud, miks ta ei vaidlustanud kohtuotsust tähtaegselt.
  8. veebruaril 1996.a. esitas A. K. Tallinna Ringkonnakohtu
  9. veebruari 1996.a määrusele erikaebuse, milles väidab, et
  10. mail 1995.a. viibis ta küll ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa ettelugemise juures, kuid talle ei selgitatud edasikaebamise korda. Kohtuotsuse ärakirja ta ei nõudnud, kuna arvas, et see saadetakse talle posti teel. Ringkonnakohtu otsuse ärakirja sai ta kätte alles
  11. detsembril 1995.a. Sellest tulenevalt palub A. K. tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Kat"kovskaja
  12. veebruari 1996.a. määruse ning jätta jõusse tema poolt
  13. jaanuaril 1996.a. esitatud kassatsioonkaebus, millega ta vaidlustas ringkonnakohtu
  14. mai 1995.a. otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seisukoha, kes palus jätta määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata, l e i d i s: AKKS § 34 kohaselt antakse protsessiosalistele kohtuotsuse ärakiri või koopia ainult nende soovil. Kohtul on kohustus omal initsiatiivil kohtuotsuse ärakirja saatmiseks ainuüksi vahi all viibivatele isikutele. A. K. sai kohtuotsusest teada sellekuulutamisel ning talle olid tagatud kõik protsessuaalsed õigused. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtuniku määruses toodud põhjendustega, et puudub alus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu määrus 8.veebruarist 1996.a. jätta muutmata, A. K. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub 12.märtsist 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.