3-1-1-34-96

3-1-1-34-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. märtsil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. B. süüdistuses KrK § 143 lg 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
2. veebruaril 1996.a. andis Jõgeva Maakohtu kohtunik Ülle Raag loa kohaldada A. B. suhtes tõkendina vahi all pidamine kümneks päevaks.
3. veebruaril 1996.a. esitas selle loa peale erikaebuse A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kes taotles kohtuniku loa tühistamist ja A. B. viivitamatut vahi alt vabastamist.
4. veebruaril 1996.a. andis Jõgeva Maakohtu kohtunik Liivi Loide loa A. B. vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni eeluurimise tähtaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui kuus kuud, s.o. kuni
5. augustini 1996.a. Selle kohtuniku loa peale esitas
6. veebruaril 1996.a. erikaebuse kaitsja J. Leppik, kes taotles järjekordselt antud loa tühistamist ja A. B. vahi alt vabastamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, vaadates
7. märtsil 1996.a. läbi A. B. süüdistusasja, liitis kaks ülaltoodud erikaebust ühte menetlusse ja jättis Jõgeva Maakohtu kohtunike load A. B. vahi all pidamiseks ja vahi all pidamise pikendamiseks muutmata ja mõlemad erikaebused rahuldamata. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et nende määrus ei kuulu vaidlustamisele kassatsiooni korras. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi 1996.a määruse peale esitas erikaebuse Riigikohtule A. B. kaitsja J. Leppik. Erikaebuses leiab kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on kasseeritav, sest see on A. B. vahi all pidamise küsimuses esmakordselt tehtud määrus. Varasemad loa andmised A. B. vahi alla võtmiseks ja vahi all pidamise pikendamiseks ei olnud vormistatud määrustena. Kaitsja leiab erikaebuses veel seda, et apellatsioonikohtul ei olnud õigust liita kahte iseseisvat erikaebust ühte menetlusse. Samuti vaidlustab kaitsja kohtu loa vahi all pidamise pikendamiseks kuni eeluurimise lõpuni ja leiab, et seda oleks võinud teha üksnes eeluurimise tähtaja lõpuni, sest eeluurimise tähtaeg ja vahi all pidamise tähtaeg on omavahel seotud mõisted. Erikaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta erikaebus läbi vaatamata, leidis: Kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmise põhistatud määruse koostab juurdleja või uurja. Õigusliku tähenduse omandab see määrus hetkest, mil kohtunik ühe rekvisiidina määrusel annab loa vahi alla võtmiseks. Sellest järeldub, et kahtlustatav või süüdistatav võetakse vahi alla dokumendi alusel, mida nimetatakse määruseks. Protsessuaalsed otsustused teeb kohus alati määruste vormis. Määrus A. B. vahi alla võtmise küsimuses vormistati lõplikult Jõgeva Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohus lahendas esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebused lõplikult vastavalt AKKS §-le 71 lg
9. AKKS § 71 lg 2 mõtte kohaselt võib esitada erikaebusi Riigikohtule üksnes nende ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise määruste peale, millega ringkonnakohus esmakordselt ise võtab vahi alla varem vabaduses viibinud isiku. Kuna Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. märtsi 1996.a määrus ei ole kasseeritav, tuleb A. B. kaitsja erikaebus jätta läbi vaatamata. Juhindudes AKKS § 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Jätta A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppiku erikaebus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. märtsi 1996.a määruse peale läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustub
12. märtsil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher