3-1-1-35-96

3-1-1-35-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu A. T., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. T. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi, karistati kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastati kolmeaastase katseajaga tingimisi karistuse kandmisest. A. T. tunnistati süüdi selles, et ta
5. oktoobri
6. a õhtul Tallinnas X tn Y asuvas L. P.-i korteris koos J. K. ja I. I.-ga peksis A. K.-d, nõudes viimase poolt võlakirja kirjutamist 5000 kroonile. Kannatanule tekitati kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused. Vahetult pärast võlakirja kirjutamist pidas politsei nimetatud isikud kinni. Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonprotestis vaidlustati kuriteo kvalifikatsioon ja mõistetud karistuse leebus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri 1995.a otsusega kvalifitseeriti käsitletav kuritegu ümber KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, jättes mõistetud karistused muutmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi kassatsioonprotestis taotleti ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. T.-le mõistetud karistuse liberaalsuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
10. juuni 1995.a ja Tallinna Ringkonnakohtu
11. septembri 1995.a otsused A. T.-le mõistetud karistuse osas ning kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. veebruari
13. a otsusega karistati A. T.-d KrK § 39 sätteid kohaldades üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja hulka loeti vahi all viibitud aeg ajavahemikus
14. oktoobrist
15. a kuni
16. veebruarini 1995.a . Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. veebruari
18. a otsuse peale esitas süüdimõistetu A. T. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 142 lg 3 p 1 järgi ja talle reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmise. A. T. väidab, et on end süüdi tunnistanud vaid selles, et ta ei sekkunud kaaskohtualuste I. I. ja J. K. tegevusse. Riigikohtu istungil taotles süüdimõistetu kaitsja A. T. karistusest tingimuslikku vabastamist põhjendusega, et tema kaitsealuse osavõtuaste kuriteo toimepanamisest ei olnud märkimisväärne ja et A. T. on asunud paranemisele. Prokurör ei toetanud oma seletuses kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ja leidis, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub õiguslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud menetlusosaliste seletused, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. veebruari
20. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Toimepandud kuriteo raskust ja eriti A. T. isiksust arvestades ei oleks tema tingimuslik karistusest vabastamine põhjendatud. A. T. osavõtuastet kuriteo toimepanemisest on ringkonnakohus õigesti arvestanud temale KrK § 39 sätete kohaldamisel. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 63 p 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
21. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus jätta muutmata.
24. Süüdimõistetu A. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 2.aprillil
25. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg