1, 2, 3 järgi, S. K. süüdistuses
1, 3 järgi ja S. S.süüdistuses
§-de 113 ja 142 lg 2 p. 2, 3, 4 järgi. Läbivaadatavas kriminaalasjas on veel süüdimõistetud N. B., M. B. ja V. I., kuid nemad pole kassatsioonkaebusi esitanud. Kriminaalasja vaadati läbi süüdimõistetu A. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. K. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. S. kassatsioonkaebuse ja Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naabri kassatsioonprotesti alusel. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa vandeadvokaadid M. Mägi ja L. Olovjani"nikov ning Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. A. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a otsusega
1, 3 järgi selles, et tema koos S. S. ja kindlakstegemata isikuga 19. novembril 1994.a röövis S. T.-lt relvaga ähvardades sõiduauto. A. A. karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse, kvalifitseeris A. A. poolt toimepandu kui väljapressimise
2 ja 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja A. A. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kassaatori arvates pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt inkrimineeritud kuriteos. Prokurör leiab kassatsioonprotestis, et kvalifitseerides A. A. poolt toimepandud röövimise ümber väljapressimiseks, on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub otsus A. A. suhtes tühistamisele ja uueks arutamiseks saatmisele ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. S. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu
järgi karistati teda arestiga üheks kuuks,
järgi mõisteti karistuseks samuti arest üheks kuuks,
Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse S. K. süüdimõistmises
§-de 113 ja 188 järgi ja mõistis ta nende paragrahvide järgi inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Muus osas jäeti otsus muutamata. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist selles osas, millega jäeti muutmata S. K. süüdimõistmine
1, 3 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Taotlust põhistatakse sellega, et S. K. on kategooriliselt oma süüd eitanud ja motiveerimatult arvestatakse kohtualuse ütlustega vähem kui kannatanu ütlustega. Kassaatori arvates on S. K. süüdi mõistetud üksnes kannatanu A. S.-i ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli alusel, kusjuures äratundmiseks esitamisel on jämedalt rikutud nimetatud uurimistoimingu protseduurilist korda ja seega ei saa osundatud protokolli vaadelda isiku süüdimõistmisel adekvaatse tõendina. Samuti leitakse, et ringkonnakohtu otsus on ebapiisavalt motiveeritud. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotestis leitakse omakorda, et S. K. õigeksmõistmine
§-de 113 ja 188 järgi on ringkonnakohtu otsuses täielikult motiveerimata. Kohtuotsuses märgitakse vaid, et puuduvad usaldusväärsed tõendid tema süü kohta, kuid pole millegagi põhjendatud, miks linnakohtu otsuse tegemiseks aluseks olnud tõendid on muutunud mitteusaldusväärseteks. Motiivide puudumine on oluline protsessinormide rikkumine ja sellest lähtudes taotleb prokurör ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. K. õigeksmõistmise osas. S. S.-le esitati süüdistus selles, et tema olles varem kriminaalkorras karistatud
§-de 140 lg 2 p.1, 2 ja 143 lg 2 p.1, 2 järgi, koos S. K., M. B. ja V. I.-ga peksid
järgi ja karistati arestiga 3 kuuks,
1, 2, 3 järgi süüditunnistamisel mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust.
alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996.a otsusega tühistati osaliselt linnakohtu otsus. S. S. tunnistati süüdi väljapressimises
2, 3, 4 järgi ja karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks. Nimetatud karistus loeti ka
Kassatsioonkaebuses taotleb S. S. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasjas menetluse lõpetamist seoses kohtuotsuses esinevate järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kohtualuse arvates puudub tema tegevuses kuriteo koosseis, kuna ta polevat kasutanud mingit vägivalda kannatanu E. L.-i suhtes. S. T.-lt nõudis ta tagasi aga oma raha, mida ta oli varem S. T.-le andnud, et kiiremini kätte saada oma passi. Tegemist on tsiviilõigusliku vahekorraga, mis välistab kriminaalvastutuse. Prokurör taotleb samuti S. S. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuid motiivil, et ringkonnakohtu otsus röövimise ümberkvalifitseerimises väljapressimiseks on põhjendamatu ja vastuolus kohtulikul uurimisel kindlakstehtud kriminaalasja tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära kaitsjate seletused, kes toetasid kassatsioonkaebusi ja leidsid, et prokuröri protest ei kuulu rahuldamisele ning prokuröri seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti ja leidis, et esitatud kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele. Leides, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust ega kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ning juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996.a otsus A. A., S. K. ja S. S.süüdistusasjas muutmata. 2. S. S.-i ja kaitsjate kassatsioonkaebused ning prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub 2. aprillil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.