3-1-1-39-96

3-1-3-1-39-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja S. M. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p.1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Sillamäe Linnakohtu
2. novembri 1995.a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks, arvestades seda, et Ida-Viru Maakohtu
3. augusti 1994.a. otsusega oli teda karistatud 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga, 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 järgi selles, et ta
4. juunil 1995.a., olles alkoholijoobes, SX garaazikooperatiivi "B." juures lõi omavahelise tüli käigus P. N.-i pea ja näo piirkonda, tekitades talle kinnise peakolju ja -aju vigastuse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri . Sillamäe Linnakohus kvalifitseeris S. M.-i poolt toimepandu ümber KrK § 105 järgi, kuna leidis, et kohtualuse tegevust tuleb hinnata ettevaatamatu tapmisena. Sillamäe Linnakohtu
5. novembri 1995.a. otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles palus Sillamäe Linnakohtu otsuse tühistada ning S. M. süüdi tunnistada KrK § 107 lg 2 p. järgi ning mõista talle rangem karistus, millele liita osaliselt või täielikult eelmise otsusega mõistetud karistus. Apellant leidis, et S. M. tegutses üliraske kehavigastuse tekitamise suhtes kaudse tahtlusega, ta möönis üliraskete kehavigastuste tekitamist N.-le ja sai aru kehavigastuse ohtlikkusest kannatanu elule. Samas vaidlustas J. Naaber S. M.-le lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 sätete kohaldamise seaduslikkuse. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. jaanuari 1996.a. otsusega tühistati Sillamäe Linnakohtu
7. novembri 1995.a. otsus ning apellatsioonprotest rahuldati. S. M.-i poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti ümber KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et pekstes P. N.-i näkku ja pähe, nägi S. M. ette ja pidas võimalikuks igasuguste, ka üliraskete kehavigastuste tekitamise. Ringkonnakohus leidis, et kohtualune tekitas kannatanule tahtlikult üliraske kehavigastuse, nägemata ette, järelikult ka soovimata kannatanu surma, kuigi oleks pidanud ja võinud seda ette näha. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. jaanuari 1996.a. otsuse peale esitas S. M. kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse kuriteo ümberkvalifitseerimise osas KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel ning tal puudus tahtlus kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada. S. M. leiab, et kohtus pole küllaldaselt arvestatud P. N.-i abikaasa O. N. ütlustega kohtus, kuigi viimane oli toimunu vahetu pealtnägija. Samuti ei nõustu S. M. kohtueksperiisi aktiga, milles fikseeriti kannatanu laibal esinevad hulgalised vigastused. S. M. väidab, et tema löögid P. N.-i näkku ei saanud põhjustada ekspertiisiaktis äratoodud vigastusi ning P. N.-i nägu oli vigastatud juba enne kaklust. Kassaator palub Viru Ringkonnakohtu
9. jaanuari 1996.a. otsuse tühistada ning teha asjas õiglane otsus. Kannatanu O. N. esitas S. M.-i kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles palub kohtualusele mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus asendada tingimusliku vabadusekaotusega, sest leiab, et praegune karistus on liiga range. Kohtukolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kassatsioonikaebus aga rahuldamata ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s: Viru Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud P. N.-i ja S. M.-i vahel toimunud kakluse faktilised asjaolud ning andnud neile põhjendatud juriidilise hinnangu. Riigikohus rõhutab, et pekstes teist isikut korduvalt rusikatega näkku ja pähe, mille tagajärjel viimane kukub ning jätkates peale seda rusikatega pähe peksmist, möönab peksja mistahes raskusastmega kehavigastuse tekitamist. Seega tegutseb ta kaudse tahtlusega ja peab kandma kriminaalvastutust faktiliselt tekitatud tagajärje järgi. Viru Ringkonnakohus on S. M.-le karistuse mõistmisel järginud KrK IV peatüki sätteid, mistõttu ei ole alust kohtuotsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. jaanuari 1996.a. otsus S. M. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
11. aprillil 1996.a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher