← Eesti

3-1-1-41-96

3-1-1-41-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. aprillil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kalm ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Nikolai Solovjovi, Vjat"eslav Kovalenko ja Ivar-Peeter Petersoni süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu Nikolai Solovjov, tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Riigikohus vaatas kriminaalasja läbi N. Solovjovi kassatsioonkaebuse alusel AKKS § 40 lg 2 järgi piiramatu kassatsiooniõiguse korrras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. Solovjov mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu
  2. detsembri 1995.a otsusega selles, et ta 1995.a septembrikuu alguses omandas ilma vastava loata oma elukohas Tallinnas Koidu tn. 12-22, I. Vassiljevilt 20 püstolit TT koos 40 magasiniga.
  3. septembril 1995.a müüs ta ilma vastava loata I.-P. Petersonile 7 püstolit TT koos 14 magasiniga ja
  4. septembril 1995.a ilma vastava loata I.-P. Petersonile ning V. Kovalenkole 10 püstolit TT koos magasiniga. Allesjäänud kolme püstolit hoidis ta ilma vastava loata keldris. V. Solovjov tunnistati KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos süüdi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega ühes KrK § 47 lg 1 sätete kohaldamisega tingimisi üheaastase katseajaga. Prokuröri apellatsioonprotesti alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  5. veebruaril 1996.a linnakohtu otsuse N. Solovjovile mõistetud karistuse osas ja N. Solovjovi karistati KrK § 207 lg 1 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kolm kuud poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses taotleb N. Solovjov ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja karistusest vabastamist KrK § 47 sätete alusel, seoses kuriteo toimepanemisega rasketel materiaalsetel ja perekondlikel asjaoludel ning õiguspoliitilistel kaalutlustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud N. Solovjovi ja tema kaitsja seletuse, kes toetavad kassatsioonkaebust ja prokuröri, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Kehtiva kriminaalõiguse kohaselt on KrK § 207 järgi kvalifitseeritav kuritegu - tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine - II astme kuritegu, mille toimepanemise eest on seaduses ettenähtud vabadusekaotuslik karistus kuni viie aastani. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osundanud, et KrK § 47 lg 1 sätestatud vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist võib üldjuhul rakendada vähese ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegude eest. Karistuse mõistmisel tuleb eelkõige lähtuda toimepandud kuriteo raskusest ja laadist, karistuse eesmärgiks on avaldada nii eri- kui ka üldpreventiivset toimet. Kõiki eelnimetatud asjaolusid on ringkonnakohus N. Solovjovile karistuse mõistmisel ka arvestanud ning kohtuotsuses õigesti osundanud illegaalsest relvamüügist tulenevale suurele ohule kogu ühiskonnale. Kuna ringkonnakohus ei ole valesti kohaldanud kriminaalseadust ja N. Solovjovile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud kuriteo raskusele ning tema isikule, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari 1996.a otsus Nikolai Solovjovi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 207 lg 1 järgi muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
  7. aprillil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.