3-1-1-44-96

3-1-1-44-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Natalja Vahe süüdistuses KrK § 202 ja 114 ning Igor Vahe süüdistuses KrK § 202, § 114, § 128, § 195 lg 2, § 195 lg 3 ja § 101 p 2 - § 15 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ida-Viru Maakohtu
2. oktoobri 1995.a otsusega mõisteti N. Vahe süüdi KrK § 202 järgi ning karistati kaheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 114 järgi mõistis maakohus N. Vahe õigeks. Sama otsusega mõisteti I. Vahe süüdi KrK § 111 ja § 113 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega 6 kuud vabadusekaotust. Seoses vahi all viibimisega alates
3. aprillist 1995.a loeti mõistetud karistus kantuks ja I. Vahe vabastati vahi alt kohtusaalis. Süüdistustes KrK § 101 p 2 § 15 lg 2, § 195 lg 2, § 195 lg 3, § 114 ja § 128 järgi mõistis maakohus I. Vahe õigeks. N. Vahe tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 1993.a oktoobrist kuni 1995.a jaanuarini süstemaatiliselt tegeles prostitutsiooniga ja tõmbas sellele kaasa täiskasvanud naisi ja üheksa alaealist tütarlast, samuti kasutas neid prostitutsiooniks. I. Vahe tunnistati süüdi selles, et ta
4. veebruari 1995.a õhtul Ida-Virumaal Alajõe puhkebaasis "Uusküla" tulistas püstolist "Clock" kaks lasku Arvo Nõmme pihta, tabades ühega vasaku ja teisega parema puusa piirkonda, tekitades kanntanule ettevaatamatuse tõttu üliraske kehavigastuse. Veel tunnistati I. Vahe süüdi vägivallategudes alaealise Viola Dolgo"ejeva suhtes, s.o. kuriteos KrK § 113 järgi. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Niina Kirsipuu. Protestis asuti seisukohale, et I. Vahe tegevus tuleb kvalifitseerida tahtliku üliraske kehavigastuse tekitamisena, mitte KrK § 111 järgi ning et N. Vahele mõistetud karistus on leebe. Taotleti Ida-Viru Maakohtu otsuse osalist tühistamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari 1996.a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. I. Vahe poolt A. Nõmme suhtes toimepandud kuritegu kvalifitseeriti ümber KrK § 107 lg 1 järgi ning karistati I. Vahet 3 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistis kohus lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ning I. Vahe võeti kohtusaalis vahi alla. N. Vahele mõistis kriminaalkolleegium karistuseks KrK § 202 järgi 3 aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetud I. Vahe ja N. Vahe. N. Vahe taotleb kaebuses mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist. I. Vahe leiab, et maakohtu otsus oli õige ja ringkonnakohus alusetult tühistas selle. Kassaatori väidete kohaselt ei saa pidada usaldusväärseteks tunnistajate ütlusi, sest nad olid kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ega mäletanud seetõttu toimunut. Ringkonnakohus arvestas otsuse tegemisel üksnes kannatanu A. Nõmme eeluurimisel antud esialgseid ütlusi, kuid jättis tähelepanuta kohtuistungitel antud ütlused ning seetõttu jõudis ebaõigetele järeldustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebusi, tuvastas: Viru Ringkonnakohus vaatas kriminaalasja läbi prokuröri apellatsioonprotesti alusel, milles taotleti I. Vahele süüksarvatud tegude kvalifitseerimist KrK § 107 järgi ning N. Vahele raskema karistuse mõistmist. Seega oli ringkonnakohtul AKKS § 32 lg 3 p 1 ja p 4 alusel õigus tühistada maakohtu otsus kuriteo kvalifikatsiooni osas ja mõista raskem karistus. Ringkonnakohus on oma otsuses motiveeritult põhjendanud I. Vahe poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ja mõistnud uue karistuse kooskõlas KrK § 107 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooniga. N. Vahe suhtes on ringkonnakohus põhjendanud, miks maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele, kohtualuse isikule ja toimepandu laadile, rõhutades seda, et mitmed alaealised kannatanud said prostitutsiooniga tegelemisest psühhotrauma ja üks neist viibis ravil suguorganite põletiku tagajärjel. N. Vahele ringkonnakohtu poolt mõistetud karistus on KrK § 202 sanktsiooni keskmisest karistusmäärast kergem ja puudub alus selle muutmiseks. Riigikohus, nõustudes ringkonnakohtu põhjendustega leiab, et ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. veebruari 1996.a otsus Natalja Vahe ja Igor Vahe süüdistusasjas jätta muutmata.
8. Natalja Vahe ja Igor Vahe kassatsioonkaebused jätta rahuldamta. Kohtuotsus jõustub
9. aprillil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep