3-1-1-46-96

3-1-1-46-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. V. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. V.-le esitati kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema, töötades X Politseiprefektuuri C. politseijaoskonnas abikomissarina, kuritarvitades oma ametiseisundit ja rikkudes Politseiseaduse § 12 p. 6, mille kohaselt oleks ta pidanud täitma oma kohustusi kohtuotsuste ja määrustega antud volituste piires, samuti teostama administratiivareste ja väljasaatmisi, vabastas
2. augustil 1994.a ennetähtaegselt haldusaresti kandva V. M.-i, kes oli kinnipeetav C. Politseiprefektuuri arestimajas Sillamäe Linnakohtu 22.juuli 1994.a otsuse alusel tähtajaga 30 ööpäeva alates
3. juulist kuni
4. augustini 1994.a. Peale ebaseaduslikku vabastamist pani V. M.
5. augustil 1994.a, ajal mil ta oleks pidanud olema arestis, toime A. vallas H. Maakonnas relvastatud röövkallaletungi erataksojuht H. H.-le, kellelt röövis auto "Opel-Commodore" väärtusega 30 000 kr.
6. augustil 1994.a V. M. kokkuleppel A. T. ja S. S.-ga pani toime H. S. maanteel relvastatud röövkallaletungi AS "T. T." autojuht A. N.-le, omastades tema auto "Opel-Omega" väärtusega 148 958 kr. Süüdistuse kohaselt olid A. V. teod vastuolus teenistushuvidega, kes kasutades ära oma ametiseisundit, tekitades olulise kahju kodanike seadusega kaitstud huvidele, pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtla-Järve Linnakohus mõistis A. V. temale inkrimineeritud kuriteos õigeks. Linnakohus leidis, et A. V. lähtus salajasest käskkirjast, mis reguleerib operatiiv-jälituslikku tegevust, mille kohaselt võib politseiga koostööd teinud isikule teha järeleandmisi, sh ennetähtaegselt vabastada haldusaresti kandmisest. Seega tegutses A. V. kooskõlas teenistushuvidega ja tema süüdistamine V. M. poolt toimepandud kuriteos on alusetu. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles ta taotles Kohtla-Järve Linnakohtu
7. novembri 1995.a õigeksmõisteva otsuse tühistamist ja A. V. süüditunnistamist KrK § 161 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari 1996.a otsusega tühistati linnakohtu õigeksmõistev otsus ja A. V. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ning karistati üheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. A. V. suhtes kohaldati ka lisakaristust ja temalt võeti õigus töötada riigivõimu või valitsemise funktsioonide täitmisega seotud ametikohtadel kolme aasta jooksul. Ringkonnakohus leidis, et Kohtla-Järve Linnakohus on kohtliku uurimise viinud läbi puudulikult ja kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole vastavuses faktiliste asjaoludega. A. V. poolt teenistushuvide vastane ametiseisundi kuritarvitamine seisnes selles, et ta vabastas aresti alt isiku, kes oli kinnipeetud kohtuotsuse alusel. Kui A. V. oleks järginud seadust, poleks V. M. saanud toime panna kuritegusid teiste kodanike ja nende vara vastu. Kohtualuse tegevusega tekitati oluline kahju nii riigi kui ka kodanike huvidele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Glikman. A. V. taotleb ringkonnakohtu otsuse täielikku tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks kohtulikuks arutamiseks või ringkonnakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning vabadusekaotusega mitteseotud karistuse mõistmist. Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaatori arvates ei ole toimunud A. V. poolt ametiseisundi tahtlikku ärakasutamist teenistushuvide vastaselt ega põhjustatud KrK §-s 161 sätestatud kahjulikku tagajärge. Kohtu järeldused ei vasta selles suhtes tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, tunnistades A. V. süüdi riigile olulise kahju tekitamises, millega kohus väljus nii süüdistuse kui ka apellatsioonprotesti piiridest. Kaitsja leiab, et A. V. karistamine vabadusekaotusega on alusetu ja põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaat A. Glikmani, kes toetab esitatud kassatsioonkaebusi, taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Sillamäe Linnakohtu
9. juuli 1994.a otsusega määrati V. M.-le viisare"iimi rikkumise eest alates 21.juulist 1994.a haldusarest 30 ööpäeva. 8.augustil 1994.a vabastas A. V. V. M.-i haldusarestist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud, et A. V., vabastades V. M.-i seadusevastaselt arestist, käitus teenistushuvide vastaselt ja rikkus Politseiseaduse § 12 p.6 sätteid, mille kohaselt politsei on kohustatud oma pädevuse piires täitma kohtuotsuseid ja -määrusi, haldusareste ja -väljasaatmisi. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku §-le 87 lg.6 võib haldusaresti kandmise ennetähtaegselt lõpetada ainult halduskohtunik. Ringkonnakohus on õigesti osundanud, et A. V. vabastades V. M.-i ebaseaduslikult arestist, teades, et tegemist on kuritegevusele kalduv isikuga, tekitas olulise kahju teiste kodanike seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Riigikohus nõustub samuti ringkonnakohtu tõdemusega, et A. V. põhjustas olulise kahju ka Eesti riigi huvidele. Kohtuotsuse alusel haldusaresti kandva isiku omavoliline ja ebaseaduslik vabastamine politsetöötaja poolt on vastuolus Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, sest täitevvõimu poolt rikuti kohtute tegevuse seaduslikkust ja sõltumatust. Kuid samal ajal peab kolleegium nentima, et ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus kriminaalasja arutamisel pole A. V.-le menetlusnormides ettenähtud korras esitatud süüdistust riigi huve kahjustavas tegevuses. Seetõttu tuleb A. V.-le inkrimineeritud kuriteost - ametiseisundi kuritarvitamisest, välja jätta riigi huvidele kahju tekitamine. Süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka A. V.-le mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3 ning 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
10. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. veebruari 1996.a otsus A. V. süüdimõistmises KrK § 161 järgi, jättes välja tema süü olulise kahju tekitamises riigi huvidele.
12. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari 1996.a otsus A. V.-le mõistetud karistuse osas ja mõista uueks karistuseks KrK § 161 järgi 8 (kaheksa) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
14. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
15. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
16. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Lea Kalm