3-1-1-49-96

3-1-1-49-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. D. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu
2. jaanuari 1996.a otsusega mõisteti A. D. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning karistati vastavalt 6-kuulise ning 10-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele Lääne-Viru Maakohtu
3. märtsi 1993.a otsusega mõistetud 3 aastat vabadusekaotust osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga. Katseaja arvestamist alustati
4. jaanuarist 1996.a. A. D. ja A. R. tunnistati süüdi selles, et nad ärandasid koos eelneval kokkuleppel ööl vastu
5. märtsi 1995.a X linnas S maja juurest A. K.-le kuuluva sõiduauto VAZ- 2106, millega sõitsid A. R. juhtimisel Rakvere suunas, kuid C alevis tegid avarii. A. D. ja A. R. varastasid autost vara kokku 2185 krooni väärtuses, auto vigastamisega tekitati omanikule kahju 5000 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu
6. jaanuari 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Aivar Lembit. Apellant leidis, et maakohtu otsus tuleb A. D. suhtes tühistada seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega. Täitmisele tuleb pööratata Lääne-Viru Maakohtu
7. märtsi 1993.a otsus ning vastavalt KrK §-dele 47 lg 5 ja 41 liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt uue otsusega mõistetud karistusele, mõistes A. D.-le lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari 1996.a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
9. jaanuari 1996.a otsus osaliselt. Vastavalt KrK §-le 40 lg 1 mõisteti A. D.-le lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vabadusekaotust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Vastavalt KrK §-le 41 liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta vabadusekaotust kusjuures jõusse jäi vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine. Viru Ringkonnakohtu
10. veebruari 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kassaator palub tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
11. jaanuari 1996.a otsuse ja Viru Ringkonnakohtu
12. veebruari 1996.a otsuse A. D. suhtes KrK § 47 sätete kohaldamise osas. J. Naaber leiab, et apellatsioonprotesti osaline rahuldamata jätmine on ebaõige ning ringkonnakohtu otsuses puuduvad motiivid selle kohta, miks ei ole arvestatud apellatsioonprotestis toodud põhjendusi KrK § 47 kohaldamise lubamatusest. Vastavalt AKKS §-le 39 lg 3 p 7 on kohtuotsuse motiivide puudumine menetlusseaduse oluline rikkumine, mis sama seadustiku § 64 p 2 kohaselt on aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Kassaator leiab, et nii linnakohtu kui ringkonnakohtu otsuses on ebaõigesti asutud seisukohale, et isikule, kelle suhtes on varem kohaldatud tingimisi süüdimõistmist ja kes pani katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, saab teistkordselt kohaldada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, jättes prokuröri apellatsioonprotesti rahuldamata ja Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse A. D. karistusest tingimisi vabastamise kohta tühistamata, on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asub seisukohale, et kui isik, kelle suhtes on kohaldatud KrK § 47 alusel vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist, paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse mõistetud karistus täitmisele ja kohus mõistab KrK § 47 lg 5 kohaselt lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel. Kohus võib eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse liita täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem tingimisi mõistetud karistusest, sest uue kuriteo toimepanemine pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ei tohi viia süüdimõistetu olukorra kergendamisele. Kui isik pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime mitu uut kuritegu, mõistetakse talle karistus eelkõige nende kuritegude eest KrK § 40 sätete alusel, seejärel aga liidetakse selle karistusega eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa KrK § 41 eeskirjade kohaselt. Viru Ringkonnakohus karistas
13. veebruari 1996.a otsusega A. D. kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kümme kuud. Liites sellele otsusele eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse, millest A. D. oli tingimuslikult vabastatud, võis ringkonnakohus valida üksnes osalise või täieliku liitmise vahel ja tal puudus seaduslik alus kohaldada karistusest vabastamist KrK § 47 lg 1 alusel. Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist. Kuna viga karistusest vabastamisel on tehtud juba linnakohtus, tuleb mõlemad kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Kohtla-Järve Linnakohtule. Juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 3, 65 lg 3 ning KrK § 41, § 47 lg 1 ja 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
14. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
15. jaanuari 1996.a otsus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari 1996.a otsus A. D.-le mõistetud karistuse osas.
17. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Kohtla-Järve Linnakohtule.
18. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
19. mail 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher