Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Järva Maakohtu 22.detsembri 1995.a otsusega mõisteti T. E. süüdi ja teda karistati
lg 2 p 5 järgi 5aastase vabadusekaotusega tingimuslikult ühe aasta ja 6-kuulise katseajaga. Samuti tunnistati T. E. süüdi
MK § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel karistusest. Vastavalt kohtuotsusele tunnistati kohtualune T. E.
järgi süüdi selles, et tema 13.märtsi 1993.a öösel X linnas X tn N maja hoovis lõi purjuspäi A. P. pähe, tekitades talle tahtlikult kerge kehavigastuse. Samuti tunnistati T. E.
lg 2 p 5 järgi süüdi selles, et tema 14.märtsi 1993.a öösel X linnas X tn N maja ees tekitas purjuspäi Makarovi püstolist tulistades paljude inimeste elule ohtlikul viisil tahtlikult M. A., I. K. ja R. L. kerge kehavigastuse ja T. S. üliraske kehavigastuse. Jõgeva Maakohtu 22.detsembri 1995.a otsuse peale esitas kohtualuse T. E. kaitsja Uno Lõhmus apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti Järva Maakohtu otsuse tühistamist ja T. E. õigeksmõistmist tema süüdistuses
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28.veebruari 1996.a otsusega tühistati Järva Maakohtu 22.detsembri 1995.a otsus T. E. süüdimõistmises
T. E. mõisteti
Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti. Protestis taotletakse ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist T. E. õigeksmõistmise osas
lg 2 p 5 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotestis nenditakse, et T. E. käitumine on käsitatav omakohtuna ning tema teod on kvalifitseeritavad vastavalt saabunud tagajärgedele
Kassatsioonprotesti kohta esitas T. E. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus kirjalikud vastuväited. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotestis esitatud taotlust, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotestis esitatud taotlus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28.veebruari 1996.a otsus T. E. õigeksmõistmise osas
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, nõustudes esimese astme kohtu seisukohaga, on õigesti nentinud, et kohtualune T. E. tulistas temast eemalduvate isikute pihta, kusjuures ta tegutses kurjategijate kinnipidamise ajendil. Seda kinnnitab ka asjaolu, et M. A., I. K., R. L. ja T. S. tekitati lasuvigastused jalga. Kogutud tõendid ei anna alust väita, et T. E. käitumine oleks käsitatav omakohtuna ja et ta oleks talitanud kättemaksu ajendil. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on T. S. eluohtliku üliraske kehavigastuse tekitamise asjaolusid vaagides asunud seisukohale, et kannatanu T. S. peeti kohtualuse T. E. poolt kurjategija pähe kinni faktilise eksimuse tõttu. Kohtuotsuses nenditakse, et kannatanu T. S., liitudes kinnipidamise vältimiseks eemale jooksvate M. A., I. K. ja R. L., lõi oma käitumisega kohtualusele T. E. ebaõige ettekujutuse oma rollist situatsioonis, viies ta faktilisse eksimusse. Kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates leidis ringkonnakohus, et kohtualusel T. E. puudus olustikus võimalus kannatanu T. S. eristamiseks kinnipeetavatest kurjategijatest, mistõttu eksimus oli objektiivsetest asjaoludest tulenevalt vabandatav. Kannatanu T. S. üliraske kehavigastus ei tulenenud kuulitabamusest keha elutähtsasse piirkonda, vaid on tingitud jäsemete piirkonnas paikneva reiearteri vigastusest, mis tekkelt oli juhuslikku laadi. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et ringkonnakohtu seisukoht faktilise eksimuse kohta on põhjendatud. Samas ei ole aga õige kohtuotsuses tehtud järeldus, et niisugune eksimus on objektiivsetest asjaoludest tulenevalt vabandatav. Eksimus on vabandatav ainuüksi siis, kui tegemist on juhusega subjektiivses mõttes ja isik ei ole tagajärje põhjustamises süüdi, st kui kehavigastus tekitati õiguspärase, mitte aga süülise käitumisega. Kui isik tekitas faktilise eksimuse tõttu kurjategija pähe kinnipeetud isikule ilmselt suurema kahju, kui ta võinuks tekitada tõelisele kurjategijale, vastutab ta kinnipidamise vajalikkuse piiri ületamise eest. Sel puhul ei ole eksimus vabandatav. Küsimuse lahendamisel, kas kurjategija kinnipidamise vajalikkuse piir on ületatud, tuleb arvestada kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo laadi ja raskusastet, tema isikut ja kinnipidamise asjaolusid. Seejuures ei ole õigustatud kinnipeetavale kahju tekitamine, mis ilmselt ületab kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju. Järva Maakohtu 8.septembri 1995.a otsusega tunnistati M. A., I. K. ja R. L. süüdi
lg 1 järgi ning vabastati
Seega on tegu nende osas kurjategijate kinnipidamisega, kes panid toime kolmanda astme kuriteo. Eksimuse tõttu pidas T. E. tulirelva kasutades kinni ka T. S., kes oli T. E. arvates osalenud huligaanses ründes ja kellele ta oli tekitanud eluohtliku üliraske kehavigastuse. Kinnipidamisvahendi valiku põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka kinnipidamise asjaolusid. Süüdimõistetu T. E. kasutas tulirelva tingimustes, kus kinnipidamisele eelnenud huligaanse ründe oli ta ise põhjustanud A. P. kerge kehavigastuse tekitamisega. Kinnipeetavad olid relvastamata. Tulistamine toimus öösel, kusjuures sel ajal oli sündmuskohal T. E. enda ütluste järgi 13-14 noorukit (tm 1-205/94 tl 6). Tulistamisest hirmutatutena noorukid põgenesid. T. E. kasutas relva purjuspäi. Kinnipidamise asjaolude kohta nenditakse kohtuotsuses: Kohtualusel T. E. puudus piiratud ajavahemiku jooksul, mil temal avanes purustatud uksel korterisse sissetungi üritavaid noormehi näha ja erutusseisundi tõttu võimalus isikute täpseks identifitseerimiseks. Järgnedes teiselt korruselt maja väljapääsu suunas põgenevatele isikutele oli kohtualusel X tn N maja ees eri suundadesse põgenevate isikute hulgas võimatu eristada neid, kes üritasid korterisse tungida. Kurjategija kinnipidamise mõiste hõlmab
Kui isikut ei ole võimalik täpselt identifitseerida, on kurjategija kinnipidamine välistatud. Neis tingimustes puudub alus isiku kinnipidamiseks, rääkimata tulirelva kasutamisest. Kuriteo tehioludest ilmneb, et M. A., I. K. ja R. L. puhul oli tegemist Järva Maakohtu 8.septembri 1995.a otsuse järgi huligaansuse toimepannud isikutega. Kannatanu T. S. osas oli aga tegu eksimusega kurjategija kinnipidamisel. Hinnates kuriteo tehiolusid nende kogumis ja vaagides kinnipidamisele eelnenud kuriteo laadi ja raskusastet, on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et T. E. ületas kinnipidamise piire, kusjuures tekitatud kahju ei vasta ilmselt toimepandud teo laadile ja raskusastmele. Kurjategijaks arvatud isiku kinnipidamisega kaasnenud raske tagajärg ei ole põhjendatud. Kurjategija kinnipidamisel on tulirelva kasutamine õiguspärane üksnes konkreetse isiku suhtes, kelle puhul kinnipidajal on kindel teadmine, et just see isik pani toime kuriteotunnustega teo, kusjuures tulirelva kasutatakse enda või teiste kaitsmisel ohtliku kuritegeliku ründe vastu või juhul, kui tegu on raske kuriteoga. Kolmanda astme kuriteo puhul tähendab tulirelva kasutamine ja kinnipeetavale lasuvigastuse tekitamine kinnipidamisvahendi ebaõiget valimist ning kinnipidamise piiride ilmset ületamist. Nende piiride ületamine tuleb lugeda õiguslike tagajärgede poolest karistatavuselt võrdseks hädakaitse piiride ületamisega.
§-s 110 sätestatakse kriminaalvastutus üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel. Sama paragrahvi järgi tuleb kvalifitseerida ka üliraske kehavigastuse tekitamine kurjategija kinnipidamise piiride ületamisel. Juhindudes AKKSi § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28.veebruari 1996.a otsus T. E. õigeksmõistmise osas
lg 2 p 5 järgi ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 21.mail 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.