3-1-1-58-96

3-1-1-58-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ning U. S. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L. P. ja U. S. tunnistati Tallinna Linnakohtu
2. augusti 1995.a otsusega süüdi KrK §-de 15 lg 2 ning 141 lg 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. L. P. karistati vabadusekaotusega kuus aastat ja kuus kuud kinnises vanglas ja U. S. kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. L. P. ja U. S. tunnistati süüdi selles, et nad
3. detsembril
4. a kella 19.30 paiku eelneval kokkuleppel ja koos tungisid X X tn. ja X mnt. nurga lähedal autobussipeatuses kallale J. G. ja eeluurimisel tuvastamata isikule, nõudes nendelt raha. Raha mittesaamisel peksid L. P. ja U. S. kannatanuid rusikaga näkku. L. P. lõi kaks korda J. G. noaga, tekitades talle kergeid terviserikkega kehavigastusi ning loopis kannatanuid kividega. Kuritegu jäi lõpule viimata L. P.ja U. S. tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest politsei pidas nad kinni. Tallinna Linnakohtu
5. augusti 1995.a otsuse peale esitasid süüdimõistetud apellatsioonkaebused, milles nad vaidlustasid enda süüdimõistmise röövimises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri 1995.a otsusega tühistati linnakohtu otsus. Ringkonnakohus tunnistas L. P. süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ja teda karistati neljaaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. KrK § 40 lg 3 alusel loeti selle karistusega kantuks Harju Maakohtu
7. mai 1995.a otsusega L. P. mõistetud karistus. U. S. tunnistati süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri 1995.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu L. P., milles ta taotles mõistetud karistuse vähendamist ja kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotles otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari 1996.a otsusega jäeti L. P. kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid rahuldati prokuröri protest. Riigikohus oli seisukohal, et kuriteolise käitumise kvalifitseerimist röövimisena ei välista iseenesest asjaolu, et isikul on kuriteo toimepanemisel endal piisavalt raha ja ta pöördub kannatanu poole suhteliselt väikest summat nõudes. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas
10. märtsil 1996.a kriminaalasja ja jättis muutmata Tallinna Linnakohtu
11. augusti 1995.a otsuse L. P. ja U. S. süüdimõistmises ja karistamises KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid L. P. ja U. S. kassatsioonkaebused, milles nad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalasja igakülgset arutamist ja õiglase karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, et avaldused ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. märtsi 1996.a otsuses on igakülgselt ja motiveeritult põhjendatud, miks ringkonnakohus nõustus linnakohtu poolt L. P. ja U. S. poolt toimepandud kuriteo juriidilise kvalifikatsiooniga ja mõistetud karistusega. Mõlemale kohtualusele on mõistetud karistus sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära piires ja kassatsioonkaebustes pole esitatud erandlikke asjaolusid, mis oluliselt vähendaksid kuriteo raskust ning võimaldaksid mõista karistuse alla alammäära. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. märtsi 1996.a otsus L. P. ja U. S. süüdistusasjas muutmata.
15. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
16. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep