3-1-1-62-96

3-1-1-62-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi Tartus

1. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja M. M. süüdistuses KrK 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. M. M. tunnistati Narva Linnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 41 liideti sellele karistusele Valga Maakohtu
4. mai 1993.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsusega tühistati linnakohtu otsus M. M. mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi karistuseks neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Samuti tühistas ringkonnakohus M. M. eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuste liitmise KrK § 41 alusel põhjusel, et kriminaaltoimikus puudus Valga Maakohtu
7. mai 1993.a otsuse koopia. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a otsuse peale on Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla esitanud kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ning KrK §-st 41 lähtuvat uue kohtuotsuse tegemist ja M. M. ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse raskendamist nelja kuu võrra. Kassatsioonprotestis märgitakse, et ringkonnakohus on ekslikult tühistanud Narva Linnakohtu
10. detsembri
11. a otsuse karistuste liitmise osas KrK § 41 alusel, sest M. Matõgullini varasem karistatus Valga Maakohtu
12. mai 1993.a otsuse alusel nähtub nii kriminaaltoimikus sisalduvast karistatuse õiendist kui ka M. M. enese ütlustest. M. M. palub oma kassatsioonkaebuses kergendada talle mõistetud karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsuses on õigesti osundatud sellele, et karistuse mõistmiseks mitme kohtuotsuse järgi vastavalt KrK §-le 41 peab kriminaaltoimikus olema ka varasema kohtuotsuse koopia. Põhjendamatu on kassatsioonprotestis esitatud prokuröri seisukoht, et varasema kohtuotsuse koopiat võib asendada nii karistatuse õiend kui kohtualuse sellekohased ütlused. Põhjendamatu on ka kassatsioonprotestis sisalduv uue otsuse tegemise taotlus: vastavalt AKKS § 64 p-le 3 saab Riigikohus teha vaid süüdimõistetu olukorda kergendava uue otsuse. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda sellega, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse karistuste liitmise osas vastavalt KrK §-le 41, kui kriminaaltoimikus puudub varasem kohtuotsus. Lähtudes kriminaaltoimikus sisalduvast karistatuse õiendist oleks ringkonnakohus otsuse tegemiseks pidanud välja nõudma Valga Maakohtu
15. mai
16. a otsuse. Süüdimõistetu M. M. kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja tema karistuse kergendamiseks puudub õiguslik alus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 1, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
17. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. veebruari
19. a otsus M. M. karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule.
20. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
21. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe