K § 180 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Valdek Suigusaar anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 100 järgi selles, et tema 1994.a augustikuus Viljandi maakonnas Abja valla Umbsoo külas V. A. korteris tappis purjuspäi vastastikuses tülis tahtlikult noalöökidega V. F. Pärast kuriteo toimepanemist peitis V. Suigusaar koos V. A. ja A. J. V. F. laiba lähikonnas asuvasse kraavi. Laip leiti 27.aprillil 1995.a. Viljandi Maakohtu 3.novembri 1995.a otsusega mõisteti V. Suigusaar süüdi ja teda karistati KrK § 104, § 139 lg 2 p-de 1,
K § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastat. Mõistetud karistusega liideti KrK § 41 ja § 47 lg 5 alusel täies ulatuses Viljandi Maakohtu 23.märtsi 1994.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõistetud 6-kuune kandmata vabadusekaotuslik karistus. Lõplikuks karistuseks mõisteti V. Suigusaarele 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viljandi Maakohus leidis, et V. Suigusaar tappis V. F. hädakaitse piiride ületamisel, mistõttu V. Suigusaare süüdistus kvalifitseeriti ümber KrK § 104 järgi. Viljandi Maakohtu 3.novembri 1995.a otsuse peale esitasViljandi prokuröri abi Kadri Päeva apellatsioonprotesti. Apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja V. Suigusaare süüdimõistmist tahtliku tapmise eest KrK § 100 järgi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1996.a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu 3.novembri 1995.a otsus V. Suigusaare süüdimõistmises KrK § 104 järgi ja karistuste liitmise osas. V. Suigusaar mõisteti süüdi ja teda karistati KrK § 100 järgi vabadusekaotusega 6 aastat. KrK § 40 lg 1 alusel loeti KrK § 139 lg 2 p-de 1,
lg 1 järgi mõistetud vabadusekaotuslikud karistused kaetuks raskema karistusega ja V. Suigusaarele mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Mõistetud karistusega liideti KrK § 41 alusel täies ulatuses Viljandi Maakohtu 23.märtsi 1994.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi V. Suigusaarele mõistetud vabadusekaotuslik karistus 6 kuud. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.märtsi 1996.a otsuse peale esitas süüdimõistetu V. Suigusaare kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo kassatsioonkaebuse. Kaebuses loetakse V. Suigusaare süüdimõistmist KrK § 100 järgi vääraks ning taotletakse ringkonnakohtu ostuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et kohtuotsuses esitatud väited V. F. tapmise asjaolude kohta on oletuslikud ega põhine tõenditel, kusjuures kahtlused, mis võisid tekkida V. F. tapmise asjaolude hindamisel, tulnuks tõendite puudumisel tõlgendada kohtualuse kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu ostus tuleb jätta muutmata, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.märtsi 1996.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb tõenditele, mis on läbi vaadatud kohtuistungil. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et V. Suigusaar tappis V. F. tahtlikult ja tema tegu tuleb kvalifitseerida KrK § 100 järgi. Sellesisuline järeldus põhineb eeluurimisel, maakohtus ja ringkonnakohtus kogutud tõendite igakülgsel, täielikul ja objektiivsel hindamisel nende kogumis. V. Suigusaar on eeluurimisel ja kohtus korduvalt muutnud oma ütlusi ja need on väidetava hädakaitse asjaolude osas vastuolulised. V. Suigusaare ütlused on veenvalt ümber lükatud kohtualuse V. A. tõepäraste ütlustega ja kohtumeditsiinieksperdi arvamusega. Seetõttu ei pea ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tema ütlusi õigustatult usaldusväärseteks. Toetudes eeluurimisel, maakohtus ja ringkonnakohtus kogutud tõenditele nende kogumis, leitakse kohtuotsuses põhjendatult, et V. Suigusaar ei tapnud V. F. hädakaitseseisundis ega hädakaitsepiire ületades. Kassatsioonkaebuses peetakse oletuslikuks ringkonnakohtu otsuses esitatud väidet, et V. Suigusaar lõi noaga V. F. tahtliku tapmise eesmärgil kaela piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri. Ringkonnakohtu sellesisuline väide tugineb V. A. ütlustele (tl-d 28, 30, 271 ja 238), mida kohus on pidanud põhjendatult usaldusväärseteks, samuti kohtumeditsiinieksperdi arvamusele ja tema ülekuulamisel kohtus antud vastustele, millest nähtub, et V. F. peata laibal ei tuvastatud torke-lõikehaavu, mis oleksid põhjustanud ägeda verekaotuse tõttu kannatanu surma (tl-d 23, 223-224). Kohtumeditsiinieksperdi arvamuses nenditakse, et kuna kannatanu kaelal ja vasaku abaluu piirkonnas pehmed koed puuduvad, siis ei saa välistada, et antud piirkonnas esinesid samuti torke-lõikehaavad (arvestades riietel, s.o kampsunil ja päevasärgi kraeosas olevaid riiderebendeid). Seoses sellega väidetakse kassatsioonkaebuses, et riiderebendite tekkemehhanismi hindamine ei kuulu kohtumeditsiinieksperdi kompetentsi ja sellesisulise arvamuse pidanuks andma trassoloogiaekspert. Niisugune arusaam ei ole põhjendatud. Kohtumeditsiinieksperdi järeldus rajaneb lahanguandmetele, mis välistavad ägedat verekaotust põhjustanud torke-lõikehaavade esinemise V. F. säilinud kehaosadel. Riidevigastuste tekkemehhanismi selgitamisel laibal esinevate kehavigastuste ja riidevigastuste järgi, käsitades laipa ja riietuseset liitse ekspertiisiobjektina ja toetudes lahanguandmetele, ei ole rikutud kohtumeditsiinieksperdi erialast pädevust. Seejuures ei eelda riidevigastuste servade laadi sedastamine üldse eriteadmiste rakendamist ekspertiisi vormis. Nii märgitakse ka V. F. laibalt võetud rõivaste vaatlusprotokollis, et päevasärgi jäänustel, krae vasakul serval avastati siledate servadega rebendid ( tl 36). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.märtsi 1996.a otsuses V. Suigusaare süüdimõistmisel KrK § 100 järgi esitatud motiividega ning nendib, et kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastatud kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusseaduse olulist rikkumist. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldused vastavad kriminaalasjas tuvastatud faktilisteleasjaoludele. Juhindudes AKKSi § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.märtsi 1996.a otsus Valdek Suigusaare süüdistusasjas KrK § 100, § 139 lg 2 p-de 1,
Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 4.juunil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.