3-1-1-68-96

3-1-1-68-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. A. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. A. A. tunnistati Järva Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati ühe aasta ja neljakuulise vabadusekaotusega, millele KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Rapla Maakohtu
4. augusti 1995.a otsusega mõistetud vabadusekaotus ning lõplikuks karistuseks määrati üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise algusajaks loeti
5. märtsi 1995.a. Sama kohtuotsusega tunnistati veel süüdi M. R., M. R. ja E. R. Järva Maakohtu otsuse peale esitas kohtualune A. A. apellatsioonkaebuse, milles palus enese karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist. Apellant vaidlustas KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamise karistuste liitmisel, sest ka eelmine karistus oli mõistetud varguse eest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi 1996.a otsusega tühistati Järva Maakohtu
7. jaanuari 1996.a otsus A. A. lõpliku karistuse mõistmise osas ning teda karistati kohtuotsuste kogumi alusel ühe aasta ja nelja kuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu poolt A. A. mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus ning lõpliku karistuse mõistmine KrK § 40 lg 3 kohaselt on igati seaduslik ja põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi 1996.a otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. A. lõpliku karistuse mõistmise osas ning kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse seetõttu, et selles ei ole üldse põhjendatud ei maakohtu otsuse tühistamist A. A. lõpliku karistuse mõistmise osas ega lõpliku karistuse vähendamist kahe kuu võrra. Selline motiveerimata samm on kassaatori arvates käsitletav AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles toetati protestis sisalduvat taotlust, l e i d i s: Kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMK § 262 lg-s 2 sätestatule peab kohtuotsus olema nii seaduslik kui ka põhjendatud ning vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 on kohtuotsuses motiivide puudumisel, sealhulgas ka karistuse vähendamise motiivide puudumisel, tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes AKKS § 64 p-st 1, § 64 p-st 2 ja 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. märtsi 1996.a otsus A. A. süüdistusasjas lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11. Kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
12. juunil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher