3-1-1-70-96

3-1-1-70-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. P. õigeksmõistmises KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa õigeksmõistetu R. P., tema kaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 1996.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
3. veebruari 1996.a otsus R. P. süüdimõistmises KrK § 162 järgi ja ta mõisteti õigeks. Linnakohus oli R. P. süüdi tunnistatud selles, et tema töötades X Autoregistris spetsialistina, kelle ülesandeks oli sõidukite ostu-müügi lepingute vormistamine ning sellega seoses kohustus kontrollida sõiduki omaniku või volitatud isiku isikut tõendavaid dokumente ja isikusamasust, samuti sõidukidokumente ning ostu-müügi lepingu aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust, võttis
4. aprillil 1995.a sõiduauto "X" registreerimismärgiga xxx XXX tehnilise passi, M. A. ja A. K. passid ja võltsitud ostu-müügi lepingu plangi vastu V. R., kellel puudus volitus nende esitamiseks. R. P. ei kontrollinud vajalikul määral ostu-müügi lepingu plangil olevate allkirjade vastavust esitatud passides isikute allkirjadega ning vormistas tehingu ilma plangil märgitud ostja ja müüja juuresolekuta. R. P. jättis ametiisikuna täitmata registreerimisosakonna spetsialisti ametialased kohustused teenistuskohustustesse kohusetundetu ja hooletu suhtumise tõttu. Seeläbi võimaldas ta röövitud sõiduauto omandiõiguse ülemineku võltsitud dokumentide abil M. A-lt A. K-le, millega põhjustas M. A-le suure varalise kahju sõiduauto maksumuse ulatuses. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et R. P. tegevus - võltsitud dokumentide alusel ostu-müügi lepingu vormistamine - ei olnud põhjuslikus seoses suure materiaalse kahjuga. R. P. süüdimõistmine ametialases lohakuses, millega tekitati suur varaline kahju röövitud sõiduauto maksumuse näol, on alusetu. Materiaalne kahju, mis väljendub sõiduauto maksumuses, tekitati M. Ammermannile juba auto röövimisega ja sõiduauto ebaseadusliku hõivamisega viidi kuritegu ka lõpule. Ringkonnakohtu
5. märtsi 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Prokuröri arvates on ringkonnakohtu järeldused ekslikud ega tulene kriminaaltoimiku materjalidest, samuti pole ringkonnakohus kohaldanud vajalikku seadust. Protesti kohaselt on R. P. ametialase lohakuse tõttu põhjustatud M. A. suur varaline kahju, sest vormistatud vale registreerimistunnistuse alusel tekkis võimalus sõiduauto kasutamiseks ja käsutamiseks. Prokurör möönab, et
6. aprillil
7. a M. A. auto vägivaldse hõivamisega võeti auto omanikult küll võimalus oma vara kasutamiseks ja käsutamiseks, kuid ta jäi endiselt auto omanikuks, sest autoregistris oli auto endiselt tema nimele registreeritud. Alles R. P. poolt ostu-müügi lepingu vormistamisega
8. aprillil 1995.a jäi ta lõplikult oma autost ilma ja seetõttu olevat väär ringkonnakohtu järeldus, et auto ostu-müügi vormistamine pole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas protesti ning R. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa, kes leidsid, et esitatud protest ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: R. P. on kohtueelses menetluses esitatud süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises KrK § 161 järgi.
9. veebruaril 1996.a mõistis Tallinna Linnakohus ta süüdi ametialases lohakuses, kusjuures kuriteo koosseisuks vajalik tunnus - suure varalise kahju põhjustamine, seisnes linnakohtu arvates M. A. röövitud sõiduauto maksumuses. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu arvamusega, et sõiduauto maksumus on röövimise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ja see materiaalne kahju tekitati kannatanule seoses auto vägivaldse hõivamisega, mitte aga R. P. ametialase lohakusega. Samas peab Riigikohus vajalikuks osundada, et R. P. kuritegeliku lohakuse tagajärjel tekitati muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kannatanul oli õiguspärane ootus, et temalt röövitud autot ei ole võimalik müüa, autoregistris registreerida ja saada autole uut registreerimismärki. Igaühel on õigus eeldada ametiisikute poolt oma kohustuste nõuetekohast täitmist. Sõiduautode registreerimise eeskirjades kehtestatud kord sõiduki omaniku andmetes muudatuste tegemise kohta peab välistama omaniku tahte vastaselt sõiduki võõrandamise. Ametialaste kohustuste ignoreerimine ja kehtestatud eeskirjade mittetäitmine ametiisiku poolt on riigivõimu omavoli. Kuid kuna kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungil pole R. P. kuriteo koosseisuliseks tunnuseks peale materiaalse kahju muud tagajärge inkrimineeritud ja prokuröri protest selles osas puudub, siis on ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus põhistatud ja ei kuulu tühistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
10. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. märtsi 1996.a otsus R. P. süüdistusasjas.
12. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub
13. juunil
14. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe