I. ja P. L. süüdistuses
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. I. ja P. L. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, süüdimõistetu P. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. S. M. anti kohtu alla süüdistatuna
septembril 1994. a u kell 22 X linnas X tänaval kaitseliitlasena ametiülesannete täitmisel politsei ja Kaitseliidu ühisreidil ebaseaduslikult tulirelva ning tulistas Kaitseliidu relvamääruse eeskirju eirates Kalasnikovi automaadist viaduktile sõitvat sõiduautot XXX xxxx registrimärgiga XXX xxx. Sõiduautot juhtis liikluseeskirja nõudeid rikkudes purjus J. P., kes ei peatanud politseitöötaja nõudmisel sõidukit. S. M. tulistas sõiduauto peatamiseks selle kumme, kuid tabas sõidukis olnud A. J., kes suri kohapeal. I. I.ja P. L. anti kohtu alla süüdistatuna
järgi selles, et nad kasutasid kaitseliitlastenaametiülesannete täitmisel politsei ja Kaitseliidu samal ühisreidil intensiivse liikluse tingimustes ebaseaduslikult tulirelva. I. I. ja P. L.tulistasid Kaitseliidu relvamääruse eeskirju eirates Kalasnikovi automaadist sõiduautot, mille juht J. P. ei peatunud politseitöötaja nõudmisel. Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1995.a otsusega mõisteti S. M., I. I. ja P. L.
S. M. mõisteti süüdi ja teda karistati
Vastavalt
§le 47 vabadusekaotust tema suhtes tingimuslikult ei kohaldatud. Kohus määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ühe aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1995.a otsuse peale esitas Ida-Viru abiprokurör Helen Hiiemäe apellatsioonprotesti. Protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja S. M., I. I. ja P. L. süüdimõistmist
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
M. süüditunnistamises
Apellatsioonprotest rahuldati. S. M. mõisteti süüdi ja teda karistati
järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja § 105 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Lõplikuks karistuseks mõisteti
I. I. ja P. L. mõisteti süüdi ja neid karistati
Süüdimõistetute suhtes jäeti vabadusekaotus tingimuslikult kohaldamata. Kohus määras, et vastavalt
§-le 47 ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
järgi ning vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise osas
Vandeadvokaat K. Kooga kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996.a otsuse tühistamist
I. ja P. L. teos. Kaebuses nenditakse, et ringkonnakohus käsitab kaitseliitlast alusetult ametiisikuna. Kassaator leiab, et kaitseliitlastel oli alust arvata, et tegemist on kuritegeliku ründega ja nende tegevus oli suunatud kurjategija kinnipidamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil põhjendasid süüdimõistetu P. L., samuti süüdimõistetute I. I. ja P. L. kaitsja vandeadvokaat K. Kooga oma seletustes kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, t u v a s t a s: Süüdimõistetute I. I. ja P. L. kaitsja, samuti süüdimõistetu S. M. kassatsioonkaebuses väidetakse, et sündmusosalise sõiduki manöövrist tulenevalt oli tegu kuritegeliku ründega liikluse kontrollijate vastu ja Kaitseliidu liikmete käitumine oli neis tingimustes suunatud kurjategija kinnipidamisele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on asunud põhjendatult seisukohale, et niisuguse arvamus ei ole õige. Kuna kriminaalasjas ei ole tõendatud sõidukijuhi tahtlus sõita otsa liikluse kontrollijatele, on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti nentinud, et objektiivsest küljest ei olnud tegemist kuritegeliku ründe, vaid haldusõigusrikkumisega. Samas tuleb osundada asjaolule, et ka kurjategija kinnipidamisel on lubatud tekitada kahju üksnes temale endale. Kui tulistamisel tapetakse keegi teine, ei ole tegemist kurjategija kinnipidamisega. Rigikohtu kriminaalkolleegium nendeb, et Kaitseliidu põhikiri ei välista võimalust kaasata kaitseliitlasi avaliku korra kaitsele, küll aga sätestatakse Kaitseliidu põhikirja §-s 15, et kaitseliitlaste õigused ja kohustused avalikul teenistusel, eriti korra jaluleseadmisel ja valveteenistuse alal määratakse kindlaks erimäärustes, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. Need erimäärused avaldatakse. Seetõttu ei kehti Kaitseliidu poolt kehtestatud relva kasutamise eeskirjad politsei poolt rahu ajal avaliku korra kaitsmiseks läbiviidavatel üritustel seni, kuni nad ei ole Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud. Eeltoodud põhjustel oli Kaitseliidu liikmete S. M., I. I. ja P. L. poolt relva kasutamine ebaseaduslik. Samuti on ebaõige süüdimõistetute I. I. ja P. L. kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Kaitseliidu liige ei osale politsei ja Kaitseliidu ühisreidil ametiisikuna. Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, mille järgi on Kaitseliidu liige politseile abi osutamisel ja politseiga koostöö tegemisel ametiisik: talle on sel puhul riigi poolt ajutiselt pandud võimuesindaja ülesanded. Ühisreidist osavõtja õiguslik seisund tulenes asjaolust, et reidi läbiviimise ajal täitsid Kaitseliidu liikmed politsei juhtimisel politseile pandud kohustusi avaliku korra kaitsel ning ta olid pädevad tegutsema võimuesindajana. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kaitseliidu liikmed I. I., P. L. ja S. M. olid veendunud, et peatumismärguandele reageerimata jätnud sõiduki peatama sundimiseks võib kasutada tulirelva, tulistades sõiduki kummidesse. Seejuures lähtusid nad vääreeldusest, et politseireidil osaledes tuleb neil juhinduda Kaitseliidu tegevust käsitlevatest normatiivaktidest. Määruses käsitulirelvade omamisest ja kasutamisest Eesti Kaitseliidus (Vastu võetud Kaitseliidu esindajate kogul ja kinnitatud KL ülema poolt 11.jaanuaril 1992.a) sätestatakse, et eritingimustes võib tulirelva kasutada transpordivahendi mittepeatumisel nähtavale märguandele (art 6 p A), samuti seaduserikkuja tabamiseks (art 6 p C). Kaitseliidu liikmed I. I., P. L. ja S. M. lugesid eritingimusteks asjaolu, et sõiduki järsu pöörde tõttu oli ohustatud reidil osalejate elu ja tervis ning sõiduk ei peatunud liikluse kontrollijate märguandel. Ülaltoodud väärarvamust süvendas asjaolu, et kuigi Politsei, Kaitseliidu ja Eesti Kodukaitse koostöö ajutise juhendi järgi ühisoperatsioonidel avaliku korra kaitsel ja võitluses õiguserikkumiste vastu tegutsevad Kaitseliidu liikmed politsei üldjuhtimisel ja politsei ülesanne on ühisüritusele asuvaid politsei abijõude instrueerida ürituse eesmärgist ja töö korrast, pöörates erilist tähelepanu osavõtjate ohutuse tagamisele ja seaduslikkusest kinnipidamisele (2. osa p 1 ja 2), sündmusosalisi Kaitseliidu liikmeid relva kasutamise korrast politseioperatsiooni käigus ei instrueeritud.
§-s 1611 sätestatud kuriteokoosseis eeldab ametialase kuriteona subjektiivsest küljest otsest tahtlust. See kuriteokoosseis esineb ainuüksi siis, kui isik on võimuesindajana teadlik oma teo õigusvastasusest. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S. M., I. I. ja P. L. olid subjektiivselt veendunud oma õiguses kasutada relva Kaitseliidu normatiivaktides sätestatud korras. Kuriteokoosseis on olemas üksnes siis, kui esinevad selle kõik koosseisutunnused. Seetõttu on subjektiivse külje puudumisel
Sellest tulenevalt ei ole Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996.a otsus P. I., P. L. ja S. M. süüdimõistmise osas
MK § 5 lg 1 p-le 2 mõista õigeks neile
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud süüdimõistetu S. M. teos
§-s 105 sätestatud kuriteokoosseisu. S. M. mõisteti
Selle karistuse mõistmisel on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kohus on arvestanud
sätetest lähtudes toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, samuti süüdlase isikut ja muid vastutust kergendavaid asjaolusid. Kogumis
M. vastavalt
§-le 40 lg 1 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuna S. M. pani
§s 105 sätestatud kuriteo toime ettevaatamatult ja esmakordselt, tuleb tema õigeksmõistmisel
järgi tal kanda vastavalt
MK § 5 lg 1 p-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Kohtuotsus jõustub 3.septembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. 1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2.aprilli 1996.a otsus I. I., P. L. ja S. M. süüdimõistmises
M.
2. Mõista I. I., P. L. ja S. M.
3. S. M.
järgi mõistetud karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud (üks aasta ja kuus kuud) vabadusekaotust avavanglas. 4. I. I. ja P. L. kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada. Süüdimõistetud Sven Malva kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.