3-1-1-73-96

3-1-1-73-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil
2. a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. H. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 161 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. H., tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. H. on esitatud kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema, töötades X Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna X linnas remigratsiooni küsimuste lahendamisel, ajavahemikul 2.-
3. veebruarini
4. a kasutas korduvalt oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, mis väljendus väljarändajalt N. P. tema erastatud korteri ostueesõiguse nõudmises teisele isikule ostuhinnaga 15-17 tuhat krooni. N. P. mõjutamiseks ja oma nõude täitmiseks, selgitas V. H. vastuolus seadusega järgmist: privatiseeritud korteri saab müüa ainult 2 aasta möödumisel selle erastamise päevast; kallima kui 15-17 tuhande krooni eest mõnele muule isikule korteri võõrandamisest saadud tulust peab tasuma tulumaksu 26 %; tulumaksu tasumise kohta tuleb esitada maksuameti kirjalik tõend, milleta ei saa kätte väljasõidudokumente; kui N. P. võtab vastu ettepaneku müüa korter 15-17 tuhande krooni eest V. H. poolt tähendatud isikule, vabaneb ta tulumaksu tasumisest. V. H. püüdis põhjustada N. P. olulist kahju nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele - 9000 kr varalist kahju ja X Linnavalitsusele olulist kahju autoriteedi diskrediteerimisega. Kuritegu jäi lõpule viimata majanduspolitsei vahelesegamise tõttu, s. o. põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Järva Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega mõisteti V. H. õigeks. Maakohus ei tuvastanud V. H. süüd ametiseisundi tahtlikus ärakasutamises teenistushuvide vastaselt. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Järva prokurör, kes taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja V. H. süüdimõistmist ametiseisundi kuritarvitamise katses. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas
7. aprillil
8. a Järva Maakohtu otsuse, tunnistas V. H. süüdi KrK §-de 15 lg 2 ja 161 järgi ja karistas teda rahatrahviga 50 päevamäära s. o. 750 krooni ulatuses. Ringkonnakohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et V. H. kuulub süüdimõistmisele selles, et tema X Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna X linna emigratsiooni küsimuste lahendamisel kasutas korduvalt ja tahtlikult ära oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, mis väljendus väljarändajalt N. P. tema erastatud korteri ostuõiguse nõudmises teisele isikule ostuhinnaga 15-17 tuhat krooni. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja leidis, et maakohus ei ole järginud KrMK §-s 50 sätestatud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse nõuet. Maakohus pole täitnud ka KrMK § 274 p. 4 sätteid, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidata, millistel kaalutlustel kohus loeb mitteusaldusväärseteks tõendid, millel põhines süüdistus. Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. H. kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu. Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja V. H. õigeksmõistmist. Kassaatori arvates ei vasta Tallinna Ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused faktilistele asjaoludele. Otsus tuginevat oletustel ja arvamustel. Täiesti lubamatuks peetakse viidet V. H.
11. märtsi
12. a ütlustele, kuna ülekuulamisel rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt tekkis P. väärkujutlus V. H. seaduspärastest selgitustest ja uurimisel on nad andnud ütlusi lähtudes tunnistaja D. M. poolt kujundatud arvamusest. P. teadsid, et tunnistaja M. töötab kohtunikuna ja enne seda on pikki aastaid töötanud uurijana. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja seletused, milles nad toetasid kassatsioonkaebust ja prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, hinnates vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel, on V. H. tunnistanud põhjendatult süüdi ametiseisundi kuritarvitamise katses. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsusele J. R. süüdistusasjas saab ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta olla kohtuotsuse kassatsioonikorras tühistamise aluseks vaid AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamisel, s. t. siis, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Tallinna Ringkonnakohtu
15. aprilli
16. a otsuses on tõendite hindamise ja ümberhindamise motiivid toodud. Vastupidiselt kaitsja väidetele ei ole ringkonnakohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust oletustele, vaid kriminaalasjas kogutud tõenditele, mille hindamisel on motiveeritult jõudnud erinevale seisukohale võrreldes maakohtu seisukohaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Kaitsja kaitsekõne teesides osundatud ilmsed trükivead ringkonnakohtu otsuses ei kujuta endast kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist, mis oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks kassatsiooni korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
17. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. aprilli
19. a otsus V. H. süüdistusasjas jätta muutmata.
20. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
21. juunil
22. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe