3-1-1-74-96

3-1-1-74-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Jaanus Saare süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsidis kohtuistungist osa süüdimõistetu J. Saar, tema kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. Saar anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta
2. a suvel omandas Minskis ilma vastava loata tuvastamata isikult laskekõlbliku tulirelva - karabiini TOZ-17-01 ja hoidis seda oma elukohas Pärnu maakonnas Rabakülas.
3. oktoobril
4. a tulistas J. Saar sellest relvast PärnuPaide maantee äärses metsas. Laskemoona lõppedes pani ta relva sõiduauto pagasiruumi, kust see
5. oktoobril
6. a kella 16.00 paiku politseinike poolt leiti ja ära võeti. Pärnu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõisteti J. Saar süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi õigeks. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et J. Saar andis vabatahtlikult ära tema juures ilma vastava loata hoitud tulirelva ning tulenevalt eelpool kirjeldatud sündmuste toimumise ajal kehtinud seadusest, tuleb J. Saar kriminaalvastutusest vabastada. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Pärnu prokurör Ly Tartu. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist ning J. Saare süüdimõistmist KrK § 207 lg 1 järgi. Apellant leidis, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohtualuse õigeksmõistmisel ei ole maakohus arvestanud tõendeid kogumis ning on lugenud usaldusväärseks vaid J. Saare poolt antud ütlused. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
11. veebruari 1996.a otsus ning J. Saar mõisteti süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 50 päevamäära s.o 750 krooni ulatuses. Kohtukolleegium leidis vastupidiselt maakohtule, et J. Saar ei andnud relva ära vabatahtlikult. Kohtualune oli seda relva hoidnud ilma vastava loata enda juures juba kolm aastat ning loobus sellest alles pärast seda kui politsei oli ta kinni pidanud ning võis eeldada, et politsei leiab relva. Ringkonnakohus ei pidanud usaldusväärseks J. Saare ütlusi selle kohta, et ta soovis vahetult peale metsas tulistamist relva politseisse viia. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli
13. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat R. Oberg. Kassaator palub kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et ringkonnakohus pole oma otsuse tegemisel arvestanud kõiki faktilisi asjaolusid ning kriminaalasjas kogutud tõendeid. Tõendite hindamisel tekkinud kahtluste korral tulnuks need tõlgendada kohtualuse kasuks. Kassaator on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et kohtualune ei soovinud relva legaliseerida. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu väide, et kohtualune sattus sundolukorda, kus oli sunnitud relva ise ära andma. Kohtuistungil esitatud seletustes taotlesid süüdimõistetu J. Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Oberg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsuse tühistamist. Prokurör taotles oma seletuses ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kohus on hinnanud neid vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse J. Saare süü jt. tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et puudus alus J. Saare kriminaalvastutusest vabastamiseks KrK § 207 lg 2 tunnustel, sest ei leidnud tõendamist tema poolt ilma vastava loata hoitud tulirelva vabatahtlik äraandmine. Tulirelva ebaseaduslik hoidja ei vabane kriminaalvastutusest seoses selle vabatahtlikult väljaandmisega, kui ta oli sunnitud relva ära andma kujunenud situatsiooni tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludelel ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. aprilli
17. a otsus Jaanus Saare süüdistuasjas jätta muutmata. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
18. juunil
19. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher