3-1-1-79-96

3-1-1-79-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Lea Kalm ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lomp"i osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. Z. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu B. Z., tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega tunnistati B. Z. süüdi KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses - s.o. 3750 krooni. KrK § 27 järgi mõisteti lisakaristusena riiklikes organisatsioonides kontrolli teostaval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kaheks aastaks. B. Z. tunnistati süüdi selles, et ta
5. novembril
6. a kella 4.00 paiku hommikul, täites X linnas tollipostil "X" tolliinspektori kohustusi, vormistas I. P. autole tolliülevaatuse dokumendid transiitläbisõiduks keelatud ajal I. P.poolt lubatud 25 USA dollari suuruse tasu eest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
9. oktoobri
10. a otsus ning B. Z. mõisteti KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu
11. veebruari
12. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu eeltoodud otsus B. Z. õigeksmõistmises ning kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse põhjusel, et see ei vastanud AKKS § 29 lg-s 4 toodud nõuetele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli
14. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus B. Z. süüditunnistamises KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi muutmata. Viru Ringkonnakohtu
15. aprilli
16. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu B. Z. ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Kooga. Kassaatorid paluvad tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. aprilli
18. a otsuse ja jätta jõusse Viru Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a õigeksmõistev otsus. Kassaatorid ei nõustu sellega, et B. Z. süüdimõistmine tugineb üksnes tunnistaja I. P. eeluurimisel antud vastuolulistele seletustele ja ütlustele ning et neil puudus võimalus küsitleda tunnistajat kohtus. Kaitsja K. Kooga leiab, et B. Z. käitumises puudub kuriteokoosseis, sest üksnes rääkimine tasust ei ole käsitletav kuriteo katsena. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaatorid, kes toetasid kassatsioonkaebusi ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu otsuses on esitatud motiivid, miks kohus peab usaldusväärseks tunnistaja I. P. ütlusi, kusjuures rõhutatakse, et I. P. ja teiste tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud. Tõendite kogumis hindamise tulemusena on linnakohus jõudnud õigetele järeldustele B. Z. süüküsimuse otsustamisel. Ringkonnakohus on arvestanud tunnistaja I. P. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nõustunud nende avaldamisega kohtuistungil. I. P. saadetud kohtukutsed on tagastatud märkega, et I. P. ei ela näidatud aadressil ja kuna kohtutel oli I. P. asukoht teadmata, oli neil õigus KrMK § 246 lg 1 p 3 alusel avaldada tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja arvestada neid tõenditena KrMK § 48 mõttes. Seega on kohus kasutanud tõenditena seaduses ettenähtud korras vormistatud tunnistaja ütlusi ja kriminaalasja materjalidest ei nähtu kriminaalmenetluse normide rikkumisi, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku kohtulahendi. AKKS § 29 lg 5 alusel oli ringkonnakohtul õigus oma otsuses mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Põhjendatud ei ole kaitsja väide B. Z. käitumises kuriteokoosseisu puudumise kohta põhjusel, et raha üleandmist tunnistaja I. P. poolt ei toimunud ja üksnes rääkimine tasust ei ole käsitletav kuriteo katsena. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, saavutasid süüdimõistetu ja tunnistaja kokkuleppe raha eest tunnistaja auto tolliülevaatuse dokumentide vormistamise kohta sõiduks läbi tollipunkti keelatud ajal ja B. Z. täitiski nimetatud kokkuleppe. See, et enne dokumentide vormistamist või koheselt peale seda ei toimunud raha üleandmist, ei välista kuriteokoosseisu, sest raha üleandmine altkäemaksuna võib toimuda ka hiljem peale kokkulepitud teo toimepanemist. Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
23. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
24. aprilli
25. a otsus jätta muutmata.
26. B. Z. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsuses jõustub
27. augustil
28. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher