3-1-1-82-96

3-1-1-82-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. P. süüdistuses KrK § 781 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune K. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. K. P. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 781 lg 2 järgi selles, et ta hoidus alates
3. juunist
4. a kutsealusena kõrvale tegevteenistusest EV kaitsejõududes. Lääne-Viru Maakohtu
5. märtsi 1996.a otsusega mõisteti K. P. KrK § 781 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus leidis, et K. P. tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumine ei ole tõendatud, kuna kohtualune ilmus iga kutse peale X Riigikaitse Osakonda ning oli läbinud ka tegevteenistuseks nõutava arstliku kontrolli. Kohtuotsuses on rõhutatud, et K. P. keeldus küll asumast nii kaitseväe- kui asendusteenistusse, kuid seda usuliste veendumuste tõttu ja südametunnistuse ajel kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi - KtS) § 10 lg-ga
6. Samuti on maakohtu otsuses rõhutatud, et ei KtS-s ega ka muudes seadustes ei ole samastatud tegevteenistust asendusteenistusega ja seega ei saa asendusteenistusest keeldumine kui tegevus objektiivse külje poolest olla käsitletav KrK § 781 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Lääne-Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsuse peale esitas Lääne-Viru abiprokurör A. Arnim apellatsioonprotesti, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist põhjendusega, et kohtuotsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus ning K. P. tunnistati süüdi KrK § 781 lg 2 järgi, karistati viiekuulise vabadusekaotusega ja vabastati tingimuslikult üheaastase katseajaga karistuse kandmisest. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et kutse peale ilmumine riigikaitse osakonda ei välista veel iseenesest teenistusest kõrvalehoidumist, selline ilmumine ei ole veel tegevteenistusse asumine. Samuti on käsitletavas ringkonnakohtu otsuses rõhutatud, et KtS käsitleb asendusteenistust kohustusliku alternatiivina tegevteenistuseks kõlblikuks tunnistatud teatavate usuliste veendumustega Eesti Vabariigi kodanikele ja seega tulebki K. P. tegevus kvalifitseerida KrK § 781 lg 2 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. aprilli 1996.a otsuse peale esitas süüdimõistetu K. P. kassatsioonkaebuse, milles taotleb enda õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator rõhutab, et temapoolne kaitseväeteenistusest usulistel põhjustel keeldumine on kooskõlas KtS §-s 10 sätestatuga, asendusteenistusest aga on ta keeldunud põhjusel, et see ei vasta praegusel kujul põhiseaduse §-s 124 sätestatud nõudele, et asendusteenistuses viibijatel ei tohi piirata muuhulgas ka mitte põhiseaduse §-s 40 garanteeritud usuvabadust. Kassaator märgib ka seda, et KtS mõtte kohaselt ei hõlma kaitseväeteenistuse mõiste asendusteenistuse mõistet ja seetõttu ei ole asendusteenistusest keeldumine kvalifitseeritav KrK § 781 lg 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtualuse seletuse, milles toetati kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ning prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu otsuse rahuldamata jätmist, t u v a s t a s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli
13. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-le 2 on eranditult kõik Eesti kodanikud, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduvad, kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Põhiseaduse sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatakse, et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Kassaator ei ole oma kaebuses pööranud vähimatki tähelepanu põhiseaduse § 124 ülalesitatud sätetele ja alustab põhiseadusele viitamist alles § 124 lg 3 teisest lausest väitega, nagu võimaldaks põhiseadus usuvabaduse tagamiseks keelduda asendusteenistusest. Selline kontekstist väljarebitud, õigusi rõhutav ja kohustusi eitav põhiseaduse tõlgendus ei saa olla aktsepteeritav. Põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt tuleb tagada usuvabadus nii kaitseväeteenistuses kui asendusteenistuses viibijaile ning mingil juhul ei sisalda põhiseaduse §-s 40 garanteeritav usuvabadus õigust keelduda asendusteenistusest. Küsimus sellest, kas asendusteenistus võiks Eesti Vabariigis olla vaid puhtalt tsiviilteenistus, ei ole käesoleval ajal õiguslikult diskuteeritav. Kooskõlas KtS §-ga 87 alluvad asendusteenistuslased kaitseväelisele korrale ühesugustel alustel ajateenijatega. Erandina sellest üldreeglist on KtS §-s 89 sätestatud asendusteenistuslastel kaitseväeteenistuslastega võrreldes vaid kaks eriõigust. Esimene eriõigus on väga konkreetne - vastavalt KtS § 89 lg-le 2 on asendusteenistuslased õigustatud keelduma laskmisvahendite, samuti muude inimese hävitamiseks või vaenlase kahjutuks tegemiseks mõeldud vahendite ja ainete hooldamisest ja käsitsemisest. Teine asendusteenistuslaste eriõigus on KtS §-s 89 lg-s 1 sätestatud tõepoolest üldsõnaliselt: asendusteenistuskohustuste täitmine ei tohi minna vastuolla asendusteenistuslaste usuliste ja kõlbeliste veendumustega. Kuid igal juhul on oluline rõhutada, et jutt on asendusteenistuses viibija eriõigusest ja mitte õigusest keelduda asendusteenistusest. Kassaator osundab põhjendatult mõisteaparaadi kasutamise lünklikkusele ja ebajärjekindlusele KtS-s. Nii näiteks sätestatakse KtS § 8 lg-s 1, et kaitseväelased on tegevteenistuses olevad kodanikud, samal ajal kui KtS §-s 4 on kaitseväeteenistus jagatud tegevteenistuseks ja teenistuseks reservis. Küsitav on ka KtS § 10 lgs 1 sätestatu: kui kaitseväeteenistus hõlmab ka reservteenistust, nii nagu see on sätestatud KtS §-s 4, peaks asendusteenistust olema võimalik kohaldada ka reservteenistusest keeldujaile. Samas nähtub KtS kaheksandast peatükist, et reservi arvamisest ei ole võimalik keelduda. Ühe põhiseaduse järgse seaduse - KtS-i terminoloogiline ebajärjekindlus ei saa aga kummutada põhiseadusest lähtuvat ainuvõimalikku õiguslikku arusaama, et põhiseaduse §-s 124 on sätestatud kutsealustele kohustuslik kaitseväeteenistus või asendusteenistus, et nende mõlema alternatiivse kohustuse täitmine on tagatud muuhulgas ka kriminaalõiguslikult ja et KrK § 781 lg 2 kohaselt hõlmab tegevteenistus ka asendusteenistust, sest muidu poleks tagatud põhiseaduse §-s 12 sätestatud õigus võrdsusele seaduse ees muuhulgas ka sõltumata usutunnistusest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
14. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli
16. a otsus K. P. süüditunnistamises KrK § 781 lg 2 järgi jätta muutmata.
17. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
18. augustil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep