3-1-1-83-96

3-1-1-83-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus 6 augustil 1966.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p 2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu

1. novembri 1992.a otsusega karistati A. K. KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi kaheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga. Enne katseaja möödumist toimepandud KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p 2,3 järgi inkrimineeritud teo eest mõisteti talle sama kohtu
2. augusti 1994.a otsusega karistuseks vabadusekaotus kolmeks aastaks. Kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti A. K. vabadusekaotus kolmeks aastaks ja kaheks kuuks kinnises vanglas. Süüdimõistetu ja tema kaitsja apellatsioonkaebuste alustel lühendas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
3. novembri 1994.a otsusega A. K. lõplikku karistust enne
4. novembri 1992.a kohtuotsust vahi all viibitud aja - 8 kuu ja 6 päeva võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli 1995.a otsusega rahuldati kohtuvea parandamise korras riigiprokuröri asetäitja apellatsioonikohtu otsuse vaidlustamiseks esitatud avaldus, kuna karistuse põhjendamatu kergendamisega kujunenud lõplik karistus jäi väiksemaks eelnevalt mõistetud karistuse ärakandmata osast, samuti uue kuriteo eest mõistetud karistusest. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri 1994.a otsus süüdimõistetu A. K. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise osas ja selles osas saadeti kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Menetluse jätkumist Viru Ringkonnakohtus on oluliselt tõkestanud kohtualuse A. K. korduv mitteilmumine talle teatavaks tehtud ajal toimunud kohtuistungitele. Kuna muud menetlusnormidest tulenevad meetmed tulemusi ei andnud, kuulutati A. K. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi 1996.a määrusega tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahi alla võtmine. Selle määruse täitmiseks peeti A. K.
8. juunil 1995.a kinni ja nimetatud kuupäevast on ta vahi all. Oma erikaebuses tõkendi kohaldamise määruse vaidlustamiseks aktsepteerib A. K. oma kergekäelist ja hoolimatut suhtumist kohtumenetlusse ning palub oma lähikondsete huvisid rõhutades asendada tõkend allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta erikaebus rahuldamata, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. märtsi 1996.a määrus on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Alates
10. juulist 1995.a kuni tõkendi valimiseni ignoreeris A. K. teateid tema karistuse küsimuses kavandatud kohtuistungite toimumisest ja jättis kohtuistungitele ilmumata.
11. jaanuariks 1996.a ja 28 veebruariks 1996.a kutsuti ta kohtuistungitele isikliku allkirja vastu üle antud kutsetega. A. K. aktsepteerib oma erikaebuses, et hoidus kohtuistungitest, kuhu teda kohtualusena kutsuti, kõrvale. Kohtuistungile mitteilmumise võimalikud tagajärjed olid tal teada. Viiteid KrMK § 781 sätestatud kohtusse ilmumise põhjendatud takistustele A. K. esitanud ei ole. Ringkonnakohtu poolt A. K. suhtes tõkendi kohaldamise määrus on kooskõlas Konventsiooni inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks artikli 5 sätetega. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p 1, § 65 lg 3, § 76 lg 3 ja § 77 Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
12. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. märtsi 1996.a määrus muutmata.
14. A. K. erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
15. augustil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep