3-1-1-86-96

3-1-1-86-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ja liikmed Eerik Kergandberg ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Mihhail Allahverdijevi, Vadim Andreit"ikovi ja Gennadi Mesilase süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi. Kriminaalasi vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel M. Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi ja süüdimõistetu V. Andreit"ikovi ning tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebuste alusel. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ning vandeadvokaadid L. Olovjani"nikov ja A. Jaroslavski. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 1996.a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
3. aprilli 1996.a otsus M. Allahverdijevile ja V. Andreit"ikovile mõistetud karistuste osas. Tallinna Linnakohus oli nii M. Allahverdijevit kui ka V. Andreit"ikovi KrK § 207 lg 1 järgi karistanud kaheaastase vabadusekaotusega. V. Andreit"ikovile mõisteti lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel kaks aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust. Ringkonnakohus leidis, et mõistetud karistused KrK § 207 lg 1 järgi süüditunnistamisel ei ole kooskõlas toimepandud kuriteo raskuse ja laadiga ning süüdlaste isikutega ning karmistas karistusi. M. Allahverdijevile mõisteti kaks aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ning V. Andreit"ikovile kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumi järgi V. Andreit"ikovile lõplikuks karistuseks neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdimõistetu M. Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et M. Allahverdijevi tegudes puudub KrK § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Kassaator möönab, et kui kohus isegi luges tõendatuks M. Allahverdijevi poolt kuriteo toimepanemise, siis ringkonnakohtul puudus igasugune seaduslik alus linnakohtu poolt mõistetud karistuse karmistamiseks. Süüdimõistetu V. Andreit"ikov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja V. Andreit"ikovi õigeksmõistmist seoses viimase kuriteoga mittepuutumuse tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaatorid, kes toetavad esitatud kassatsioonkaebusi ja prokuröri, kes leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata, t u v a s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas M. Allahverdijevile ja V. Andreit"ikovile mõistetud karistused prokuröri protesti alusel asudes seisukohale, et linnakohtu poolt mõistetud karistused ei ole kooskõlas toimepandud kuriteo raskuse ja laadiga ning süüdlaste isikutega. Riigikohus osundab siinjuures asjaolule, et juhul kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtulahendi karistuse mõistmise osas, peab ta KrK §-de 20 ja 36 kohaselt uue karistuse mõistmisel juhinduma nii karistuse eesmärgist kui ka karistuse mõistmise üldsätetest, sõltumata varasemast kohtulahendist. Tallinna Ringkonnakohus ongi motiveeritult arvestanud karistuse mõistmisel esmase, iseseisva tegurina toimepandud kuriteo raskust ja laadi, andnud hinnangu süüdlase isikule ning sealjuures arvestanud ka vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaator L. Olovjani"nikovi väidetega selles, et ringkonnakohtul puudus seaduslik alus linnakohtu poolt ühe vastutust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse, väljajätmiseks. Lähtudes eelpooltoodud põhimõttest, et ringkonnakohus ei ole seotud varem mõistetud karistuse tühistamise korral eelnevalt arvestatud vastutust kergendavate asjaoludega ning hinnates kohtualuse ütlusi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus, jõudis ringkonnakohus veendumusele, et M. Allahverdijevi käitumises ei esine puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtualuste süü KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on tuvastatud nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustega. Riigikohus ei sedastanud, et ringkonnakohus oleks kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Kassaatorite väide, et püstoli ning lõhkeseadeldise äravõtmisel autost rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme, ei ole asjakohane, sest lähtudes KrMK §-s 113 sätestatust, ei olnud
4. juunil 1995.a sündmuskoha vaatlusel ja võetusel manukate osavõtt kohustuslik. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on nõustunud Tallinna Linnakohtu otsuses antud õigusliku hinnanguga kohtualuste tegevusele, siis AKKS § 29 lg 5 kohaselt ei olnud vajalik selles osas otsust täiendavalt motiveerida. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai 1996.a otsus Mihhail Allahverdijevi ja Vadim Andreit"ikovi süüdistusasjas muutmata. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
6. septembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher