3-1-1-88-96

3-1-1-88-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Eduard Purre süüdistuses KrK § 115 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu E. Purre, tema kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. Purre anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 115 lg 2 p 3 järgi selles, et olles alkoholijoobes
2. aprilli 1995.a öösel Kõrgessaare vallas Kõpu Eriinternaatkooli lähedal haaras alaealise N. K juustest, ähvardas ära tappa, lõi talle käega selga ning seejärel astus kannatanuga vägivaldsesse suguühendusse. Hiiu Maakohtu
3. märtsi 1996.a otsusega mõisteti E. Purre KrK § 115 lg 2 p 3 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus jõudis järeldusele, et E. Purre poolt füüsilise vägivalla tarvitamine või sellega ähvardamine ei ole tõendatud. Kohus leidis, et E. Purre poolne ähvardus ei olnud nii tõsine, et murda N. K tõeline vastupanu ning kannatanu ei teinud katset põgeneda ega vastu hakata. Hiiu Maakohtu
4. märtsi 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne prokurör Elfrida Kuldsaar ja apellatsioonkaebuse kannatanu esindaja Liia Toome. Protestis paluti tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus , sest see ei rajane kriminaalasjas kogutud tõenditel. Apellant leidis, et kohus on jätnud tähelepanuta kannatanu järjepidevalt üheselt antud ütlused ja teised asjas kogutud ning kohtus kontrollitud tõendid. Kannatanu esindaja L. Toome palus Hiiu Maakohtu õigeksmõistev otsus tühistada ning mõista E. Purre süüdi N. K vägistamises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai 1996.a otsusega tühistati Hiiu Maakohtu
6. märtsi 1996.a otsus ning E. Purre tunnistati süüdi KrK § 115 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtukolleegium, hinnates kogutud tõendeid kogumis leidis, et kannatanu ütlused toimunu kohta on usaldusväärsed ning need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus leidis, et kohtualuse ütlused ei ole usaldusväärsed ja ta püüab vähendada oma süüd. Kohtukolleegium jõudis järeldusele, et E. Purre pani vägivallaga ja vägivallaga ähvardades, mis oli eesmärgi saavutamise vahendiks, toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 115 lg 2 p 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. Purre. Kassaator eitab täielikult vägivalla kasutamist või selle kasutamisega ähvardamist, kinnitades, et nimetatud kuupäeval ja kohas olid nad N. K-ga vabatahtlikult sugulises vahekorras. E. Purre väidab, et kannatanu poolt nii eeluurimisel kui ka kohtus antud ütlused on vastuolulised ning ebajärjepidevad. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes palusid kassatsioonkaebuse rahuldada ning prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele. Kohus on kõiki tõendeid kriminaalmenetluse nõuete kohaselt analüüsinudja hinnanud ning tulnud põhjendatult järeldusele, et E. Purre pani toime alaealise N. K vägistamise. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti viidatud sellele, et kannatanu on uurimise algusest alates kuni ringkonnakohtu istungini andnud sisult üheseid ja faktiliste asjaoludega kattuvaid ütlusi. Kannatanu ütluste õigsuses pole alust kahelda veel seetõttu, et need ütlused kattuvad tunnistaja Ülo Särgi ütlustega, kes ainsana viibis sündmuskoha vahetus läheduses. Ringkonnakohus on õigesti hinnanud E. Purre poolt antud ütlusi kriitiliselt, sest kohtualuse ütlused, mis on paljasõnalised ja vastuolus teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, ega ole kohtule siduvaks. Karistuse mõistmisel kohtualusele on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium järginud KrK § 36 sätteid ja võtnud arvesse E. Purre poolt toimepandud kuriteo raskust, laadi ning tema isikut. Vastutust raskendava asjaoluna arvestas kohus kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, kergendavad asjaolud puudusid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, KrMK § 89 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
8. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai 1996.a otsus Eduard Purre süüdistuasjas KrK § 115 lg 2 p 3 järgi muutmata.
10. Süüdimõistetu Eduard Purre kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11. Välja mõista Eduard Purrelt kohtukulu riigituludesse kaitsja osavõtu eest Riigikohtu istungist. Kohtuotsus jõustub
12. septembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher