3-1-1-91-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisu: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas aval

§ 204lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu

1. aprilli
2. a otsusega tunnistati A. T. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi, karistati üheaastase vabadusekaotusega ja vabastati KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. A. T. tunnistati süüdi selles, et ta
3. augustil
4. a kella 8.45 paiku, juhtides registrimärgiga xxx XXX autobussi "Ikarus-260", sõitis ettevaatamatult X linnas X tn N maja juures läbi 12-20 meetri pikkusel teelõigul nähtavust takistanud aurupilve, pööras vastassuunavööndisse ja sõitis otsa seal seisva veoauto "Kras" juhile V. V., põhjustades talle raske kehavigastuse. Kohtla-Järve Linnakohtu
5. aprilli
6. a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulatšik apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Apellant leidis, et pole tõendatud põhjuslik seos kohtualuse käitumise ning saabunud tagajärje vahel. Ringkonnakohtu istungil väljus apellant apellatsioonkaebuse piiridest ning taotles A. T. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
9. aprilli
10. a otsus ja kriminaalasi saadeti linnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegium luges linnakohtu otsust ebaseaduslikuks seetõttu, et A. T. kohtu alla andes on rikutud KrMK § 189 p 2 sätteid - st on jäetud lahendamata küsimus sellest, kas kõik isikud, keda oli alust kriminaalvastutusele võtta, on vastutusele võetud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Sergei Gaponenko. Protestis märgitakse, et aurupilve olemasolu teel ei ole toimunuga seoses ja aurupilve tekitamisega seotud isikuid ei saa süüdistada liikluseeskirja nõuete rikkumises. Prokurör taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsiooni korras uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Samas leiab prokurör, et Kohtla-Järve Linnakohtu
15. aprilli
16. a otsus on seaduslik. Vastuväites kassatsioonprotestile märgib A. T., et käsitletav ringkonnakohtu otsus on põhjendatud, sest välja ei ole selgitatud kõiki isikuid, keda tuleks kriminaalvastutusele võtta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetas prokurör kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust ning osundas täiendavalt sellele, et ringkonnakohtu otsuse tegemisel ei ole järgitud AKKS §-s 33 ja § 39 lg-s 3 sätestatut. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Riigikohtu
17. detsembrist
18. a otsuses T. J.-i süüdistusasjas, samuti
19. aprilli
20. a otsuses T. P. süüdistusasjas on rõhutatud, et kooskõlas AKKS § 39 lg-ga 4 ei ole apellatsioonikohtul õigust tunnistada oluliseks sellist tuvastatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumist, mis ei sisaldu AKKS § 39 lg-s
21. Veelgi enam: vastavalt AKKS §-s 33 sätestatule on ringkonnakohus seega õigustatud saatma kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis, kui ta tuvastab ühe AKKS § 39 lg-s 3 loetletud menetlusseaduse rikkumistest ja põhjendab, et kõnealune rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse. Seega on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. juuni
23. a otsus käsitletava kriminaalasja Kohtla-Järve Linnakohtule uueks arutamiseks saatmise kohta ebaseaduslik ja põhjendamatu juba seetõttu, et KrMK § 189 lg-s 2 sätestatud nõude väidetav rikkumine ei kuulu AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste hulka. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Kohtla-Järve Linnakohus ei ole A. T. kohtu alla andmisel rikkunud KrMK § 189 p-s 2 sätestatud nõuet. Nimelt tuleb selle nõude täitmisel silmas pidada ka KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut: samas asjas veel teiste isikute kriminaalvastutusele võtmise küsimus saab kohtu alla andmisel aktualiseeruda vaid tingimusel, et kriminaalasja pole võimalik arutada nende isikute kriminaalvastutusele võtmiseta. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib Kohtla-Järve Linnakohtu seisukohta, et kriminaalasja A. T. süüdistuses oli võimalik arutada iseseisvalt ja et liiklustakistust põhjustanud isikute kriminaalvastutusele võtmine ei mõjustaks A. T. kriminaalvastutust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. juuni
26. a otsus, millega kriminaalasi A. T.

§ 204lg 1 järgi saadeti Kohtla-Järve Linnakohtule uueks arutamiseks.

2. Saata kriminaalasi A. T.

§ 204lg 1 järgi Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
2. septembril
3. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe