3-1-1-92-96

3-1-1-92-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.V. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.V. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 85 lg 2 järgi selles, et tema, olles omandanud 1994.a augustis eeluurimisel tuvastamata isiku käest võltsitud EV 500-krooniseid rahatähti:
2. augustil 1994.a V maakonnas AS TK kaupluses tasus kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega (seerianumber AB659261) ning lahkus seejärel ostetud kaubaga kauplusest;
3. augustil 1994.a V maakonnas AS AM tanklas maksis autokütuse eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega (seerianumber AB659261), misjärel lahkus tanklast koos ostetud kütusega;
4. augustil 1994.a V maakonna AS TP kaupluses püüdis maksta isikule leppenimega "V.V." ostu eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, kuid võltsingu avastamisel tasus ostu eest käibeloleva rahatähtedega, võttes võltsitud rahatähe kaasa;
5. augustil 1994.a R maakonnas K-s kaupluses T püüdis maksta isikule leppenimega "A.L." ostu eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, kuid võltsingu avastamisel lahkus kauplusest võttes võltsitud rahatähe kaasa, jättes ostu sooritamata. Ühtlasi anti A.V. kohtu alla süüdistatuna KrK § 113 järgi. Viljandi Maakohtu
6. aprilli 1996.a otsusega mõisteti A.V. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuistungil lõpetati menetlus kohtualuse süüdistuses KrK § 113 järgi kannatanute leppise tõttu kohtualusega. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis leidis, et A.V. poolt süstemaatiline võltsitud 500-krooniste rahatähtede käibelelaskmine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Viljandi abiprokurör Margus Gross esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viljandi Maakohtu õigeksmõistev otsuse tühistada. Apellant leidis, et anonüümsete tunnistajate "F" ja "R.R" ütlustega on tõendatud, et A.V. laskis teadlikult ja süstemaatiliselt käibele valeraha. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai 1996.a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu õigeksmõistev otsus osaliselt ja A.V. tunnistati süüdi KrK § 85 lg 2 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti osaliselt KrK § 41 järgi eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium, tuginedes kriminaalasaja kogutud tõenditele, leidis, et A.V. käitumises on leidnud tõendamist KrK § 85 lg 2 kuriteokoosseisu subjektiivne külg - otsene tahtlus. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai 1995.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A.V kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja on võtnud otsuse tegemisel aluseks vaid süüstavad tõendid, jättes tähelepanuta tunnistajate ütlustes sisalduvad vastuolud. Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et A.V. lasi teadlikult käibele võltsitud 500krooniseid rahatähti. Ringkonnakohtu järeldused kuriteokoosseisu subjektiivse külje osas on kassaatori arvates oletuslikku laadi ning ebaõiged. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata ning kassatsioonkoaebus rahuldamata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on käsitletud kõiki kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid ning neile on antud hinnang, mis põhineb kohtu siseveendumusel nagu seda nõuab KrMK § 50 lg
9. Kassaatori väide selle kohta, et kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks vaid süüstavad tõendid, on õige, kuid kohtu selline teguviis ei saa seada kahtluse alla kohtuotsuse seaduslikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegium osundab siinjuures asjaolule, et KrMK § 50 käsitleb tõendite hindamist nende kogumis, kuid see säte ei nõua nagu ekslikult arvab kassaator, kõikide tõendite aluseks võtmist kohtuotsuse tegemisel. KrMK § 274 p 2 ja 3 sätestavad, et kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidatakse kohtulikul uurimisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Samuti näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse just nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Tartu Ringkonnakohtu kasseeritud otsuses on kõiki neid kriminaalmenetluse sätteid täpselt järgitud, mistõttu puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. mai 1996.a. otsus A.V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
11. septembril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest. Eerik Kergandberg