3-1-1-93-96

3-1-1-93-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T.N. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualune T.N., tema kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus, tsiviilhageja esindaja K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Põlva Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati T.N. süüdi KrK § 161 järgi ja karistati 3-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 lg 1 alusel vabastati ta üheaastase katseajaga karistuse kandmisest. T.N. mõisteti süüdi selles, et tema ametiisikuna töötades alates
5. detsembrist
6. a kuni
7. juunini
8. a Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ja täites haldamis-, juhtimis-, organisatsioonilisi-, operatiivseid- ning materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, kasutas ära oma ametiseisundit tahtlikult teenistushuvide vastaselt. Ajavahemikul
9. maist
10. a kuni
11. juunini
12. a andis ta korralduse raamatupidajatele M.K-le ja S.O-le väljastada arved toodangu kohta tasumiseks mitte Värska sovhoosi, vaid eraaktsiaseltsi VV arveldusarvele. Värska sovhoosil puudus võimalus kasutada toodangu müügist laekunud summasid. Kirjeldatud tegevusega tekitati Värska sovhoosile 128 792 kr ulatuses varalist kahju. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu T.N. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja tsiviilhageja esindaja Värska sovhoosi põllumajandusreformi haldur K.K.. Kaitsja taotles Põlva Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist; tsiviilhageja esindaja taotles maakohtu otsuse tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi osas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai
14. a otsusega jäeti Põlva Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse T.N. kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus. Kassatsioonkaebuses taotleb ta Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja T.N. õigeksmõistmist. Kaebust põhistatakse alljärgnevalt:
15. T.N.le süüksarvatud teod ei ole seotud tema kui Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhataja õiguspädevuse ärakasutamisega. T.N. ei olnud pädev andma korraldusi raamatupidajatele M.K-le ja S.O-le ning need korraldused ei olnud täitmiseks kohustuslikud. Seetõttu pole alust rääkida teo toimepanemisest ametiseisundit ära kasutades.
16. Ringkonnakohtu otsuses sisaldub seisukoht, et ametiseisundit saab kuritarvitada ettevaatamatusest. KrK § 161 järgi on karistatav ainult tahtlikult toimepandud tegu, tagajärje suhtes võib esineda ettevaatamatus.
17. Eristatakse varaliste õiguste ja vara ülemineku aega. Mööndes, et omandiõigus varale on üle läinud
18. juunil
19. a peab kaitsja võimalikuks, et varalised õigused läksid üle märksa varem.
20. Nii tervikvara enampakkumisel
21. aprillil
22. a kui ka tervikvara üleandmisel
23. juunil
24. a oli vara hind 1,3 milj. krooni. Sellest järeldub, et vara ja vahendite tegelik hind enampakkumisel ja üleandmisel ei omanud tähtsust. Kassaator leiab, et nii esimese astme kui ka ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud kriminaalseadust ja KrK §-s 161 dispositsiooni sisustavaid õigusakte ning teinud põhjendamatult süüdimõistva kohtuotsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kohtualuse T.N. ja tema kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmuse seletused, kes toetavad kassatsioonkaebust ning tsiviilhageja esindaja K.K. ja Riigiprokuratuuri prokurör M. Püssi seletused, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu muutmisele ega kassatsioonkaebus rahuldamisele, l e i d i s: I. Tartu Ringkonnakohus on põhistatult nõustunud Põlva Maakohtu seisukohaga, selles et T.N. oli Värska sovhoosi mineraalveetsehhi juhatajana ametiisik. Värska sovhoosi direktori G.M.
25. juuni
26. a käskkirjaga nr.18, viidi kõik sovhoosi tootmisüksused isemajandamisele. Kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub vaieldamatult, et mineraalveetsehhi juhatajana - ühe isemajandava tootmisüksuse juhina, olid T.N-l tulenevalt juba oma ametikohast ülesanded, mis olid seotud inimeste tegevuse planeerimise, organiseerimise ja vahetu juhtimisega tootmisprotsessis. Samuti korraldas ta materiaalsete väärtuste liikumist, mis tähendas muuhulgas ka seda, et ta pidi tagama mineraalvee tootmisest saadud tulu laekumise Värska sovhoosile. Lisaks käskkirjadele
27. novembrist
28. a nr. 107-k ja
29. juunist
30. a nr. 18, milledest nähtub, et T.N. omas Värska sovhoosis juhtimisega seonduvat ametikohta, on tõenditeks ka tunnistajate ja süüdistatava enda ütlused. Riigikohus ei nõustu kassaatori väidetega selles, et tunnistajate ütlustega ei või ega saa tuvastada T.N. ametiseisundit. KrMK § 48 kohaselt on kriminaalasjas tõendiks igasugused faktilised andmed, mille tuvastamiseks kasutatakse ka tunnistaja, süüdistatava ja kohtualuse ütlusi. Asjaolu, et Värska sovhoosi juhtkond ei taganud nõuetekohaselt sovhoosi dokumentatsiooni säilimist, ei välista isikul ametialaste funktsioonide olemasolu KrK § 160 mõttes. II. Ametiseisundi ärakasutamise all mõeldakse ametiisiku poolt oma õiguspädevuse ärakasutamist, s.t. sellist tegu, mis on võimalik üksnes seetõttu, et isikul on ettevõtte ülesannete täitmisel teatud volitused. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuni
31. maini
32. a laekus raha realiseeritud toodangu eest Värska sovhoosi arveldusarvele. Raha laekumine sovhoosi arveldusarvele oli igati seaduspärane, sest toodangu valmistajaks oli Värska sovhoosi mineraalveetsehh. Seoses põllumajandusreformi läbiviimisega ostis mineraalveetsehhi juhataja T.N. enampakkumisel tervikvarana
33. aprillil
34. a mineraalveetsehhi.
35. aprillil
36. a asutas T.N. koos sovhoosi direktor G.M. ja U.J-ga eraaktsiaseltsi VV.
37. mail
38. a kinnitati enampakkumise tulemused põllumajandusreformi komisjoni poolt. Kuid juba kaks päeva enne komisjoni otsust,
39. mail
40. a, andis sovhoosi tsehhijuhataja T.N. tsehhi raamatupidajatele ebaseadusliku korralduse kanda toodangu realiseerimisest laekuv tulu eraaktsiaseltsi VV arvele. Tegemist oli õigusvastase korraldusega, mille tulemusena Eesti Vabariigile kuuluva riikliku ettevõtte vara laekus eraaktsiaseltsi VV arvele. T.N. oli teadlik korralduse ebaseaduslikkusest, sest kinnitamata olid enampakkumise tulemused ja sõlmimata varade üleandmise akt (I kd tl.188).
41. juunil
42. a on koostatud akt, millega mineraalveetsehhi tervikvara võtjale, s.o. T.N-le, vastavalt reformikavale läksid üle ka selle tervikvara töötajad. Nimekirjas on mineraalveetsehhi raamatupidajad M.K. ja S.O. Järelikult olid mõlemad raamatupidajad tsehhijuhatajale T.N-le alluvad töötajad ja täitsid viimase ebaseaduslikku korraldust. Kohtueelsel uurimisel on asutud seisukohale, et M.K. ja S.O. tegevuses puudub ametiseisundi kuritarvitamise koosseis ja nimetatud määrus on siiani seadusjõus. Kassaatori väidab, et T.N. ei olnud pädev andma raamatupidajatele korraldusi ja kui ta ka andiski korraldusi, siis ei olnud need täitmiseks kohustuslikud ning seega on välistatud ametiseisundi ärakasutamine. Kriminaalasja arutamisel nii Põlva Maakohtus kui ka Tartu Ringkonnakohtus on tõendatud, et väljakujunenud töökorralduse kohaselt allusid raamatupidajad T.N-le. Realiseerida oma tahet - kanda sovhoosile laekunud raha üle temale kuuluva aktsiaseltsi arvele, sai T.N. ainult seetõttu, et ta kasutas ära tegelikkuses väljakujunenud raamatupidajate alluvust temale kui tsehhijuhatajale ja saabuvat alluvussuhet tema kui aktsiaseltsi VV ühe omaniku ja tegevdirektori ning seltsi töötajate vahel. Seega on Riigikohus seisukohal, et arvestades tegelikult väljakujunenud töökorraldust ja alluvussuhteid Värska sovhoosi isemajandavas mineraalveetsehhis, kasutas tsehhijuhataja T.N. oma õiguspädevust teenistushuvide vastaselt ja põhjustas sellega olulise kahju. III. Kassatsioonkaebuses rõhutatakse erisust varaliste õiguste ja vara ülemineku tähtaegades. Mööndes, et tervikvara läks T.N-le üle
43. juunil
44. a, ei välista kaitsja võimalust, et mingid varalised õigused võisid üle minna varem. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väidetega, et 1993 aastal võis esineda varaliste õiguste ja vara ülemineku erinevaid tähtaegu. Samas peab Riigikohus vajalikuks märkida, et põllumajandusreformi seaduses, Värska sovhoosi reorganiseerimise kavas, enampakkumisel, põllumajandusreformi komisjoni otsustes ega aktis tervikvara üleandmise kohta, ei nähtud ette võimalust, et T.N-le läksid varalised õigused enne vara üleminekut. Samuti pole T.N. ise viidanud ühelegi alusele, millega oleks temale varalised õigused varem üle läinud. Seega on kassaatori väide paljasõnaline ega tulene kriminaalasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. IV. Riigikohus sedastab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveeriv osa on sisuliselt vastuolus. Ringkonnakohus leidis, et Põlva Maakohtu otsus on õige, seaduslik ja küllaldaselt motiveeritud ega pidanud vastavalt AKKS §-le 29 lg 5 vajalikuks selles toodud motiive korrata. Põlva Maakohus tunnistas T.N. süüdi KrK § 161 järgi, motiveerides otsuses, et kohtus on leidnud tõendamist T.N. poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine. T.N. oli teadlik mineraalveetsehhi varade omandiõiguse ülemineku ajast ning arvete väljastamise korraldamisel tegutses ta otsese tahtlusega. Tunnistades eeltoodud seisukoha õigeks ja seaduslikuks, täiendas ringkonnakohus siiski antud õiguslikku hinnangut väitega, et : "T.N. võis ja pidi aru saama, et kuni mineraalveetsehhi tervikvarade üleandmiseni ASle VV puudus tal õigus anda korraldus kanda mineraalveetsehhi toodangu realiseerimise eest laekuvad summad AS VV arveldusarvele." Väljendatud seisukoht - võis ja pidi aru saama, osundab, et tegu on toime pandud ettevaatamatuse tõttu, mis on vastuolus ringkonnakohtu poolt varem väljendatud seisukohaga, et õige on maakohtu otsus, mille kohaselt T.N. tegutses otsese tahtlusega. Riigikohus nõustub kaitsja seisukohaga, et ametiseisundi kuritarvitamine on ainult tahtlikult toimepandud kuritegu ja peab vajalikuks rõhutada, et analoogiliselt nõudega, mille kohaselt kohtu järeldused peavad olema kooskõlas kohtu poolt tuvastatud asjaoludega, ei tohi kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas sisalduvad konstateeringud olla ei omavahel vastuolus ega vastuolus ka kohtuotsuse resolutiivosaga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
45. Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
46. mai
47. a otsus T.N. süüdistusasjas, jättes kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja lause: "Ringkonnakohus leiab, et T.N. võis ja pidi aru saama, et kuni mineraalvee tsehhi tervikvarade üleandmiseni AS-le VV puudus tal õigus anda korraldus kanda mineraalvee tsehhi toodangu realiseerimise eest laekuvad summad AS VV arveldusarvele."
48. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
49. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
50. septembril
51. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm