3-1-1-95-96

3-1-1-95-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R.K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 139 lg 1 järgi selles, et tema
2. augustil 1995.a kella 12.30 paiku varastas avalikult V turu lihatoodete müügiletilt V.K-le kuuluva rahakarbi koos selles olnud 5000 krooniga. Juhindudes KrMK §-st 215 lg 2 taotles Viljandi prokuröri abi Margus Gross R.K. tegevuse kvalifitseerimist KrK § 140 lg 1 järgi. Viljandi Maakohtu
3. märtsi 1996.a otsusega mõisteti R.K. süüdi KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära s.o 750 krooni ulatuses. Maakohus leidis, et kohtualuse tahtlus oli suunatud salajase varguse toimepanemisele ning asjaolu, et tunnistaja nägi rahakarbi haaramist, ei ole piisav tõend avaliku varguse toimepanemise tõendamiseks. Samas leidis maakohus, et tegemist on kuriteokatsega. Viljandi prokuröri abi M. Gross palus oma apellatsioonprotestis Viljandi Maakohtu
4. märtsi 1996.a otsuse tühistada ning mõista R.K. süüdi avalikus varguses ning sellest tulenevalt mõista rangem karistus. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai 1996.a otsusega jäeti Viljandi Maakohtu otsus R.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 1 ja 15 lg 2 järgi muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on andnud kuriteole õige juriidilise hinnangu, kuna kohtualune tegutses teadmisega, et vargus jääb märkamatuks nii vara omanikule kui ka teistele turul viibivatele isikutele. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai 1996.a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee kassatsioonprotesti, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et hetkel, kui hõigati "võta varas kinni" ja süüdimõistetu jätkas varastatud rahakarpi käes hoides põgenemist, kasvas salajane vargus üle avalikuks varguseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: KrK § 139 järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuni sellise võimaluse saabumiseni ei ole salajane vargus lõpule viidud ning süüdlase tahtlus võib üle kasvada tahteks panna toime teine tegu. Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub üheselt, et R.K-l ei õnnestunud oma tahet - panna toime salajane vargus - realiseerida, sest teda märgati vahetult võõra vara hõivamisel ning hüüdega "võta varas kinni" -asuti tema tegevust takistama. Riigikohus nendib, et sellest hetkest R.K. tajus, et salajase varguse katse on ebaõnnestunud ning üritas säilitada omavaldust võõrale varale avaliku varguse toimepanemise teel, põgenedes võõra rahaga sündmuskohalt. Kuna esialgselt kavatsetud kuritegu - salajane vargus ei olnud selleks hetkeks lõpule viidud, kasvas kuritegu üle vastavalt süüdlase subjektiivse külje transformeerumisele avalikuks varguseks. Ka see kuritegu jäi lõpule viimata, kuna R.K. tabati enne, kui tal tekkis võimalus hõivatu kasutamiseks ja käsutamiseks. Seega nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri väidetega, et kohtud on käesolevas kriminaalasjas kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 3 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
7. Tühistada Viljandi Maakohtu
8. märtsi 1996.a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi
9. mai 1996.a otsus R.K-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja temale mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi selles osas uueks kohtulikuks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus.
10. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
11. septembrist 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm