3-1-1-96-96

3-1-1-96-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L.D. jt. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Harju Maakohtu
2. aprilli 1996.a otsusega mõisteti L.D. süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja teda karistati 3aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi S.Z. ja G.K.. L.D. mõisteti süüdi selles, et tema, olles R valveteenistuse vanemkontrolör, ööl vastu
3. märtsi 1995.a, eelneval kokkuleppel kaaskohtualuste S.Z., G.K.i ja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla mitteantud S.K-ga riisusid R valvataval territooriumil asuvast AS T laost 51,6 tonni mineraalväetist ammooniumfosfaat, tekitades "veitsi firmale H kokku varalise kahju 98711.- krooni. Harju Maakohtu
4. aprilli 1996.a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune L.D.. Apellant väitis, et tal ei olnud ametiseisundit ning tema tööülesanded olid vaid tehnilist laadi. Samas leidis L.D., et pole tõendatud tema otsene tahtlus riisumise toimepanemiseks. Tulenevalt eeltoodust palus L.D. end talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai 1996.a otsusega jäeti Harju Maakohtu
6. aprilli 1996.a otsus L.D. suhtes muutmata ja tema apellatsioonkaebus rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et L.D. oli teadlik riisumisest ning ta tegutses eelneval kokkuleppel ja kaaskohtualustega koos. Tema ülesandeks oli mitte teha takistusi autode pääslast väljasõiduks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et juhul kui koos isikuga, kes saab olla KrK § 1411 kuriteo subjektiks, võtab riisumisest vahetult osa ka mitteametiisik või isik, kellele vara polnud usaldatud ning kelle korralduses see ei olnud, vastutab see isik KrK § 1411 järgi täideviijana. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai 1996.a otsuse peale esitas süüdimõistetu L.D. kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. L.D. leiab, et kohtu järeldused selle kohta, et tema oli teadlik grupilise riisumise toimepanemisest, on oletuslik ning tõendamata. Samas leiab kassaator, et pole leidnud tõendamist tema otsene tahtlus ja isikliku kasusaamise eesmärk talle süüksarvatud kuriteos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Samas esitas prokurör taotluse väljuda kassatsioonkaebuse piiridest ning lahendada küsimus L.D. osavõtu astmest ja vormist toimepandud grupilises kuriteos. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et L.D. kassatsioonkaebuses toodud põhjendused olid kohtuliku arutamise objektiks nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub asjas tehtud kohtulahenditega neis toodud motiividel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 1, KrK § 1411 lg 3 p 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
8. Jätta Harju Maakohtu
9. aprilli 1996.a. otsus ja Tallina Ringkonnakohtu
10. mai 1996.a. otsus L.D. suhtes muutmata.
11. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
12. septembrist 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm